Kali toidu sisse!

Ma mäletan väga hästi, kuidas lapsena sai ikka eheda nõukaaegse piimanõuga Mustamäel kuuenda ABC juurest lahtist kalja koju toomas käidud. Muidugi oli kaljaputkas alati järjekord, aga see ootamine tegi jooki ainult paremaks. Kõige väiksem klaasitäis maksis minu mäletamist mööda vist oma kaks kopikat ja see sai alati kohapeal ka ära joodud.
Ei saa öelda, et praeguste poekaljadega suur sinasõber oleksin, kuid kui mulle anti mõned pudelid A.Le Coq’i kalja toitudes katsetamiseks, siis tundsin küll vana tuttava maitse jälle ära. Tegu on korralikult kääritatud kaljaga, mida on nii klassikalist kui tummisemat ja tumedamat varianti. Minu meelest vägagi õnnestunud jook, mis ei ole liiga magus (tänapäeval üpris haruldane nähtus) ja sobib mõõdukaks suviseks lonksamiseks kenasti.
Kalja on toidus kasutatud juba iidamast-aadamast ja kuigi esmapilgul võib see kooslus kummaline tunduda, siis tegelikult sobib tummine maitse paljude roogadega väga hästi ja väärib igati proovimist. Poest kalja oses tasub aga tootesilti hoolega jälgida, sest letist võib leida nii kääritatud jooki kui ka lihtsalt kaljamaitselist karastusjooki. Viimane toidutegemiseks ei sobi. Need retseptid siin on päris suvise iseloomuga, kuid toekamat sorti kaljašašlõkk  passib ka teisipäevase jaanilõkke äärde, ükskõik, mida siis parasjagu taevast sadama peaks.

KALJAŠAŠLÕKK