Seda magustoitu võib vist nimetada ka laisa inimese gurmeeks, sest crêpes Suzette ehk eesti keeles Suzette’i pannkoogid tähendavad minu ja ilmselt veel paljude jaoks mitmest toidutehnilisest vigurist koosnevat etteastet, mille tulemusel valmib aga üks eriti mõnus apelsinimaitseline roog.
Esimene kadalipp on suhkru karamelliseerimine ja sellele vedeliku lisamine ning viimane kookide sõna otseses mõttes põlema panemine ehk flambeerimine. Kõlab väga uhkelt ja kindlasti pole tehniliste oskuste lihvimisel midagi viga. Tegelikult on nii, et kui ka midagi veidi untsu läheb, näiteks karamell kastme valmistamisel klompi tõmbub, siis rahulik meel ja tasakaalukas segamine üldjuhul aitavad. Flambeerimisel võib magustoit muidugi jälle kas üldse mitte põlema minna või siis teha seda nii, et hoia oma tukk ja kulmud (esimesel juhul on koogid ikka head, põlenud kulmuga ei maitse ilmselt natuke aega ükski toit). Ja olgugi, et üldjuhul kõik ju õnnestub, siis vahel tahaks lihtsalt apelsinikastmes pannkooke ilma igasuguse tsirkuse ja põlevast rõngast läbi hüppamiseta. “The Oxford Companion to Food” ütleb pealegi, et kookide esmane versioon ei sisaldanudki ei leeke ega alkoholi ja valmis tõenäoliselt Pariisi restoranis Paillard 1889-ndal aastal, näitlejanna auks, kes ühes etenduses kammerneitsi rollis pannkooke serveeris.