Tundub, et paljudel on kõrvitsaga omamoodi armastuse-vihkamise suhe. Mõni jumaldab marineeritud kõrvitsat, aga kirtsutab nina kõige muu suunal, mis seda kollast tegelast sisaldab. Või siis ollakse üldiselt sõbralikud, aga mõni kõrvitsatoit kohe üldse ei istu. Nagu mul endalgi. Kuidagi ei suutnud kooliajal mõista, kuidas klassiõde liitrite kaupa kõrvitsamehu, ehk sellist paksemat sorti mahlaollust suutis ära juua. Ameerikapärase kõrvitsakoogi nautimiseks läheks aga tõenäoliselt tarvis psühhoteraapia sessioone, sest selles osas on eelarvamuste lõhkumisega samuti tööd küll ja veel. Õnneks aga on see tõllamaterjal aga muundumise meister, mis paljude toitudegagi kõige paremas mõttes imet teeb.
Siinse kõrvitsa-tiramisu koostisosi ma siiski liigse detailsusega kodustele ei reklaaminud ja õigesti tegin, sest nagu mulle hiljem tunnistati, poleks see teadmine magustoiduvormi tühjendamisele kuidagi kaasa aidanud. Kuueteistkümnene sõi aga järgmisel päeval salaja külmikust viimase tüki ära, mis on üpris kõnekas fakt. Kõrvitsapüree sobib minu arvates siia imehästi ja annab muidu rammusale ampsule veidi kergust ja heas mõttes omapära juurde. Panin mõrkjat kohvi täiendama mõrumandlist valmistatud Amaretto likööri ja kuigi originaalmagustoidus kasutatakse rohkem Sitsiiliast pärit kangendatud veini, marsaalat, töötas see samuti hästi. Ilmselt sobib siia aga ka näiteks kohviliköör. Munakollased annavad minu arvates kreemile palju juurde ja see vesivannil kloppimine ei ole tegelikult teab mis suur lisaliigutus ega ajakulu. Toore munavalge osas, mis õhulisuse lisamiseks paljudes retseptides käib, on mul aga ilmselt mingit sorti isiklik tõrge ja need rändasid küll sügavkülma järgmist beseetegu ootama.
Tiramisu enda kohta ma suuremat heietust koostama ei hakka, aga lingin siia mõned vastuolulised artiklid, mida mul endal oli huvitav lugeda. Nagu paljude Itaalia toitude puhul, tundub ka siin ajaloolise tausta osas lugusid rohkem olevat kui ühes pakis savoyardi küpsiseid. Kui aga viimased on kasutusel ja samuti mascarpone, espresso, kakaopulber ja juba eelpool nimetatud kangemat sorti vein, siis on tõenäosus suur, et tõlkes “tõsta mind üles” tähendava magustoidu alla see kausitäis liigitub. Ka selle nimetuse on mõned suutnud siduda Treviso bordellidega ning väidavad, et tegu on ka sealtmajast pärit toiduga. Mine neid itaallasi tea, võib-olla ongi igal piirkonnal oma bordellitoit, sest puttanesca spagetikastme kohta räägitakse Napolis päris sarnast lugu…
Retsept valmis koostöös Dansukkeriga ja on ilmunud ka D-kokaraamatus
KOOSTISOSAD
- u 140 g (ca 16 tk) Savoyardi küpsiseid
- 2 munakollast
- 1 dl rafineerimata roosuhkrut (Dansukker)
- 250 g toasooja mascarponet
- 1,5 dl vahukoort
- 1 dl kõrvitsapüreed*
- 1 tl vanillsuhkrut (Dansukker)
- 0,75 dl Amaretto likööri
- u1,5 dl kanget külma kohvi
- 0,25 tl kaneeli
- 1 sl kakaopulbrit (100%)
JUHISED
Aseta vähese veega potile kuumakindel kauss, nii et selle põhi vett ei puudutaks. Kuumuta saadud vesivannil vispli või käsimikseriga vahustades munakollased, suhkur ja 0,5 dl Amarettot, kuni suhkur on sulanud ja saad kreemja ja õhulise vahu – see võib aega võtta kuni 6 minutit.
Sega mikseri või vispli abil kokku mascarpone, kaneel ja kõrvitsapüree ning lisa see munavahule. Vahusta vahukoor vanillsuhkruga ja sega ettevaatlikult saadud segu hulka.
Sega kokku kohv ja järele jäänud Amaretto, suska kiirelt küpsised sellest ükshaaval läbi ja lao pool küpsisekogusest ühe kihina sobiva suurusega vormi (kui küpsised ei taha täpselt ära mahtuda, lõika need lihtsalt sobivaks). Lisa pool kõrvitsakreemist, lao peale ülejäänud, samuti kergelt kohvist läbi käinud küpsised ja vala peale ülejäänud kreem. Kata vorm köögikilega ja jäta vähemalt neljaks tunniks, aga soovitavalt järgmise päevani külmikusse tahenema ja maitsestuma. Serveeri külmalt ja sõelu peale ohtralt kakaopulbrit.
*- Kõrvitsapüree valmistamiseks koori ja tükelda kõrvits ning kuumuta sortsu veega tasasel tulel kaanega kaetult u 15 minutit või kuni kõrvits on täiesti pehme. Vala liigne vesi ära ja püreesta. 1 dl püree valmistamiseks kulub u 250 g kõrvitsat. Kõrvitsapüreed võid edukalt säilitada ka sügavkülmas.
