Alustasin oma blogiprojektiga juba mitu aastat tagasi naiivses lootuses söögitegemine ja toidumaailm endale korralikult selgeks teha. Ma ei olnud köögis enda arvates kehv, kuid tundsin, et piirdun tihti vaid stamptoitudega ja tore oleks rohkem teada saada ning erinevaid tehnikaid katsetada.
Alustasin oma blogiprojektiga juba mitu aastat tagasi naiivses lootuses söögitegemine ja toidumaailm endale korralikult selgeks teha. Ma ei olnud köögis enda arvates kehv, kuid tundsin, et piirdun tihti vaid stamptoitudega ja tore oleks rohkem teada saada ning erinevaid tehnikaid katsetada. Kui keegi oleks minu käest siis küsinud, kas ma süüa teha oskan, oleks vastus olnud kindel jaa.
Praeguseks on sellest naljakast projektist välja kasvanud täiesti argine olek – endiselt tuhnin raamatutes ja internetis ning otsin uusi toiduideid ning paralleelselt retseptide välja töötamisega tuleb ette töid ka toidustilistika ja –fotograafia vallas. Igakuiselt leiab minu retsepte ajakirjast Anne & Stiil ning olen saanud olla autoriks ja kaasautoriks mõnelegi ilmunud kokaraamatule.
Siinsest blogist leiab mu uusi ja vanu lemmikuid ning sekka ka muud toidujuttu. Ma ei ole truu kindlale toitumisstiilile ning ei tea ka, et omaksin mõnda talumatust või allergiat, mis mõnda toiduainet süüa ei lubaks. Küll aga olen järjepidev alternatiivmeetodite katsetaja, sest tihti leiab uusi põnevaid maitseid just nii (või siis kui külmikus vaid käputäis koostisaineid). Olen ka ise eksperimendina läbi teinud piima- ja gluteenivabu, vegan- või fitnessnädalaid (vahel ka kuid) ning mõistan hästi, mida see tähendab igapäevast toidulauda planeerides või , oh õudust, väljas söömisel. Tänu sellele olen leidnud enda jaoks aga palju uusi lemmikuid, mis tihti lauale satuvad ka täiesti igapäevases miljöös. Üldiselt püüan aga toituda tasakaalustatult, lubades endale ka mõõdukat (ja vahel ka vähem mõõdukat) maiustamist ning veinitrimpamist. Argielus pakuvad toidualaseid väljakutseid ka üks noorteismeline ning teine sellele ajale peagi lähenev kodanik, kes ema gurmeeüllitiste peale nina kirtsutama kipuvad ning pigem kodusemat lähenemist, frikadellisuppi ja kapsahautist nõuavad.
Kui võrdlen ennast nüüd selle naisega, kes kunagi siia esimesi postitusi kirjutama asus (need on veel alles ja kui mõnda nendest uuesti loen, on mul vahel tõsiselt piinlik), siis tean, et ei ole absoluutset tõde, kuid mõned nipid tõesti töötavad. Ma usun praegu, et kokkamist ei olegi võimalik selgeks õppida – võid endale leida mõned töötavad baastehnikad, seda küll, kuid nagu igas valdkonnas, on siin lõputult võimalusi, mooduseid ja ideid. Pigem võrdleksin nüüd söögikunsti teekonnaga, kus on nii tõuse, millest rõõmu tunda kui mõõnu, mida parandada – kuid mis õnneks kunagi ei lõppe.
Britt
Koostöö
Et tihti on raskusi orienteeruda kaubanduses valitsevas virr-varris, teen heal meelel koostööd ka erinevate tootjatega. Seda aga juhul kui meie vaated toidu osas ja mis seal salata, ka ajagraafik, omavahel klapivad. Selleks võib olla koostöö retseptide välja töötamise osas ja/või erinevad foto ja stilistikatööd kas siinses blogis või näitseks sotsiaalmeedia tarbeks tootja enda kanalites. Reklaamartiklites ma ise üldjuhul mõne kindla toote soovitajana aga üles astuda ei soovi ning enda instagramis või blogis jagan vaid infot toodete kohta, mida isegi kasutan või mis mulle endale väga meeldivad.
Võta ühendust:
Britt Paju / Pott & Pann OÜ
britt.paju@hotmail.com