5 avastust

1. Surströmming – täpselt nii õudne, nagu ma seda endale ette olen kogu aeg kujutanud. Samas võib ühe kohutava konservi söömisega kaasneda palju lõbusat, kui neli naist kummikinnaste ja keepidega varustatult metsa esimest korda jubekalapiknikule lähevad ja hiljem korralike kodanikena kilekotistatud konservikarp autoaknast välja rippumas, oma pool tundi prügikasti otsivad. Loodan kogu hingest, et Venemaa selgeltnägijad ei lahenda praegu puuduva laiba juhtumit kusagil Neeme kandis. Kui keegi aga peaks mingil põhjusel tahtma seda hullust ise ka läbi elada, siis Vormsil on juba 28.septembril toimumas Surströmmingsfest ja Haapsalu ning Vormsi inimesed võiksid ettevaatusabinõud kasutusele võtta ja selleks ajaks vajadusel evakueeruda või harjutada läbi suu hingamist.
Surströmmingust saab rohkem teada siin.

2. Kuldse ääristusega nõud. Mingil kummalisel põhjusel need mulle viimasel ajal väga sümpatiseerivad ja kodune riiul leidis need paar täiendust Sõbralt Sõbrale poest. Ilmselt ei ole ma esimene ega viimane toidublogija, kes jumaldab vanu ja kasutatud nõusid ning palju on sellest blogosfääris ka juttu olnud. Minu lemmik leiukohtadeks on kindlasti Uuskasutuskeskus, juba mainitud Sõbralt Sõbrale ja Paavli Kaltsukas. 

3. Seeni võib leida ka kodumetsast. Ma ei ole kunagi eriline mükoloog olnud – pigem olen avastanud endal mükofoobilisi käitumismustreid, mis käsivad mitu korda raamatu abil metsas seeni kontrollida ning pärast kodus ülekahtlustava abinõuna ka nende hoolega valitud seente hulgas väike nn”reha” teha ja lõpuks seista silmitsi faktiga, et kolme pilvikuga on raske peret ära toita.Selle protseduuri tarbeks ei ole vaja aga suuremat väljasõitu riigi teise otsa korraldada, sest piisaval määral kahtlaseid seeni leidub näiteks siinsamas Viimsi metsades ja kindlasti ka mujal Tallinna ümbruses. Ehk siis seenelises võtmes eluline tarkusetera sellest, kuidas õnne ei ole tarvis kaugelt otsida. Kes raamatuga metsas ringi kõmpida ei soovi, siis Seeneaabitsa app nutitelefonis annab päris arusaadava info põhiliste liikide osas edasi küll.

4. Tartar’i peetakse enamaltjaolt toorest veiselihast valmistatud eelroaks, mis meie rahva hulgas ka böffi nimetusena tuntud. Juba ammu on aga kokkade eeskujul raamidest väljapoole asutud vaatama ning tavapärase veise ja õige pisut uuenduslikuma lõhe kõrval on veel mitmeid mooduseid selle eelroa valmistamiseks. Mark Bittman annab siin väga uhke piltliku ülevaate, millest kõigest tartari teha võiks ning millega seda maitsestada ja täiendada.

5. Praegusel õunamahla tegemise perioodil üks võib-olla kellelegi kasulik ja aega säästev nipp, mille sain oma emalt – värsket õunamahla ei ole tarvis sugugi korraga läbi kuumutada, vaid seda saab edukalt hoiustada plastpudelites ja sügavkülmas ning seda siis jaopärast üles sulatada ja kuumutada. Nii saab suurema jääkirstu olemasolul mahla isegi 5 ja 7-liitristes kanistrites hoiustada ning siis sobival hetkel nädala-paari varu korrga kuumutada ja pudeldada. Ilmselt saab samamoodi külmutada näiteks kevadel ka kasemahla.