Jaan on kenasti ära saadetud ja lõke kokku pakitud. Meie peres tähendab see aeg kahjuks (või õnneks?) kahte järjestikust päeva söömist-kokkamist sel lihtsal põhjusel, et päev enne jaanilaupäeva on pisitütre sünnipäev. Mis siis üldse kokku keeratud sai?
Loomulikult kartulisalat ja viineripirukad, mis on õige sünnipäevalaua kohustuslikud elemendid.
Laineid sai löödud Juci Roueni rabarbrimirlitonidega – peale selle, et tegu on väga glamuursete, aga lihtsalt valmivate ja maitsvate koogikestega, sai palju nalja ka nende nime hääldamise ning meeldejätmisega. Samalaadset segadust külvasid külalistes ka vanemate kaasatoodud vits-hanemaltsa marjad, mida garneerimiseks kasutatud sai.
Siis sai esmakordselt proovitud martsipani rullimist – kusjuures uskumatult lihtne moodus kohupiima ja maasikatega küpsisetordile hoopis teistlaadse väljanägemise ja ka maitse andmiseks. Ei tule meelde küll, et varem küpsisetordi kohta oleks uuritud, et kas tõepoolest ise tehtud?
Jaanilaupäeval oli palju abi Tuuli šašlõkipostitusest – piinlik tunnistada, aga meite majapidamisest olid metallist grillvardad siiamaani puudu. See viga sai parandatud ja valge veiniga marineeritud sea kaelakarbonaad tuli väga kobe. Sinna juurde sai avatud pea kuu aega maitsestunud rabarbri-mango tšatni.
No ja muidugi leib, või ning 3 satsi marineeritud räimi.
Kolm satsi seepärast, et see “kilojagu” kala, mis koju toodi, osutus ikka päris suureks kuhjaks ja nii saigi endale korraldatud üks tagasihoidlik räime marineerimise workshop. Ei hakanud siin praegu grammi pooleks ajama ja lihtsustatud variandina toon kõik kogused poole kilo puhastatud räime kohta. See on ka mõistlik kogus antud toimingu läbiviimiseks ja kalade tarbimiseks, nii et väga puudu ega samas ka üle ei jää. Proovisin nii selgroo- kui selgrootute kaladega ja ausalt, meile meeldis kondiga variant rohkem. Eks see on aga rohkem maitse asi.
Marinaadidest – tegelikult on kõik need suht sarnased ja põhimõtteliselt võib siin vabalt kasutada igasuguseid meelepäraseid komponente. Olen aru saanud, et maitse tekkimisele aitavad kaasa kõik koostisained, kuid marineerimisprotseduuris on tähtsaim osa äädikal, soolal ning veel (vedelikul), mis kõiki muid aineid seob. Tavalise äädika asemel saab kasutada ka veiniäädikat – toimib samamoodi ja annab lisaks veel ka mõnusa maitse, kuid kuna on kõvasti lahjem, siis tuleb seda lisada rohkem ja kalad võiks tegelikult ka kiiremini nahka pista. Äädika toime halveneb pikemal keetmisel, seepärast lisa see alles kõige lõpus. Tavalise suhkru asemel saab kasutada nii pruuni suhkrut kui mett. Ja eks kõige olulisem on lähtuda oma isiklikest eelistustest ja marinaadi enne kaladele valamist ka pisut maitsta – nii saab ikka kõige paremini teada, kas midagi on vaja lisada. Maitset saab parandada aga edukalt ka järgmisel päeval, lihtsalt lisa kaladele pisut soovitud koostisosa, sega ja lase mõned tunnid seista.
Kõikide marinaadide puhul kehtib üks reegel – vala marinaad kaladele ja lase vähemalt 12 tundi marineeruda. Marineeritud räim säilib külmkapis oma parimal kujul nii nädalajagu.
Räimeteoks läheb vaja:
0,5 kilo räimerümpasid (ilma pea ja sisikonnata kala) või puhastatud räimi
2 muna
sorts piima või rõõska koort
soola-pipart
jahu
õli praadimiseks
Pese kalad. Klopi kokku muna ja piim.
Kasta kalad kõigepealt munasegusse, siis jahusse ning prae mõlemalt poolt kuldpruuniks. Maitsesta.
Marinaad porgandi ja sibulaga
500 ml vett
1 porgand
2 sibulat
2 loorberilehte
vürtsi
soovi korral paar tera nelki
pipart, soola
0,5 – 1 spl suhkrut
2 spl 30 % äädikat
Traditsiooniline marinaad, mis igas vanemas kokaraamatus sees.
Keeda marinaad, lase pisut jahtuda ja vala räimedele.
Marinaad tšilli ja kapparitega
2 šalottsibulat (tavaline sobib ka)
punane tšilli (kas üks või pool, oleneb kui teravat kala soovid)
paar spl õli
2 spl tomatipüreed
1 spl kappareid
paar loorberilehte
1 spl mett
pipart, soola
500 ml vett
4 spl punast veiniäädikat
Kuumuta hakitud sibul ja tšilli kergelt õlis (ära pruunista), lisa tomatipasta ja maitseained ning vesi. Keeda mõned minutid, et maitsed kenasti seguneksid. Lõpuks lisa juurde äädikas.
Marinaad päikesekuivatatud tomatite, ürtide ja küüslauguga
500 ml vett
4 küüslauguküünt
päikesekuivatatud tometeid (u pool väikest purki)
2-3 spl tomatipüreed
õli
pipart, soola
loorberilehti
0,5 – 1spl suhkrut
tüümiani, punet
2 spl 30% äädikat
See mõte jõudis minu ajusoppi ilmselt Katrini rokkivast räimepirukast, mis tekkis vist omakorda Mari-Liisi rokkivatest räimedest, nii et kõik teed viivad rokkivate räimedeni. Jälle. Aga no see lihtsalt on tõeliselt mõnus kooslus.
Kuumuta ürdid õlis, lisa küüslauk (ära pruunista), tomatipasta, maitseained ja vesi. Keeda vaiksel tulel mõned minutid. Lõpuks lisa juurde äädikas.
Serveeri marineeritud räime koos musta leivaga.
4 kommentaari
Tõeliselt tegus jaaniaeg on mööda saadetud. See räimeralli on väga muljetavaldav ja kaks viimast marinaadi tahan küll järele proovida. Tšilliga ja kapparitega tundub väga ahvatlev, muidu on marineeritud räimed (ja muud kalad) minu ühed kindlad lemmikud.
Tuuli (Ise tehtud. Hästi tehtud. Blogger ei lase millegipärast oma konto alt kommenteerida juba mõnda aega)
Aitäh Tuuli!Meile jällegi väga meeldis sinu šašlõkk (mees tänab ja kiidab). Aga tõepoolest, see kala marineerimine on üks igati vahva tegevus ja angerjas juba kummitab, nii et ka vist pisik külge saadud.:)
mulle maitses kõige-kõige rohkem Sul see päikesekuivatatud tomatitega marinaad! nii hea oli! teised olid kaa head, aga see räim rokkis 🙂
Mees rääkis tšilliräime kohta umbes sama juttu. Täitsa huvitav, et kõik ikka nii tuntavalt erinevad jäid – igaühele siis järelikult midagi.:)