Selle, blogisissekannete osas just mitte kõige produktiivsema kuu lõpetuseks saab kirja pandud veel üks väike kalakarri ja siis hoidke alt, karulauk ja nõges!
Kui karritamiseks läheb, siis enam-vähem niimoodi ma seda teen. Retsept on mäletamist mööda suures osas pärit mingist vanemast Jamie Oliveri raamatust – kui üles leian, siis täpsustan. Nii et kui mõne teise eesnimega inimene kutsuks seda briti karriks, siis ilmselt väga vale ei olekski – ei oska seda väga kindlalt liigitada ei India ega Tai alla, pigem on tegu omamoodi ühendatud rahvaste versiooniga. See ei olegi alati halb asi, pealegi valmib toit lihtsalt ja kiiresti.
Mõni oma apsakatest ja tähelepanekustest tulenev soovitus ka siia juurde.Värskeid tomateid võiks kasutada ainult siis, kui tegu on ikka õigete Eesti suvelõpu tomatitega. Kuigi poes ka praegu mõni tomat lõhnab, ei anna need minu arvates siiski veel nii palju maitset välja ja mõistlikum on piirduda konserveeritutega.
Lambaläätseseemneid ja karrilehti saab nii Piprapoest kui Umamist, mujal kauplustes ei ole kohanud. Olen kunagi olude sunnil ilma ka teinud, aga see pole ikka see. Lambaläätseseemnetega seoses tuleks tähele panna, et paki sees ja seemnete küljes võib olla väikeseid kivitükke. Seepärast võiks need enne pannile panekut korralikult üle vaadata ja vajadusel ka leotada-loputada, muidu võib karrit vitsutades mõne hamba ära murda. Väga palju ei ole tarvis aga neid seemneid toidu sisse lahmida ega pikalt õlis kuumutada, sest see kergelt mõrkjas maitse, mis muidu väga mõnus on, võib nii liialt intensiivseks muutuda.
Kui juhtud olema üks neist õnnelikest, kes karrilehe ja karrilehe vahel valida saab, siis kuivatatud lehtedest vali need, mis võimalikult naturaalset rohelist tooni – seal on aroomi ja maitset kõvasti rohkem. Värsketest lehtedest ei oska ma midagi rääkida, tahaks isegi neid proovida.
Tšillisisalduse poolest peaks see karri siin olema suhteliselt leebe, kui tahad äkilisemat, siis uha sisse rohkem tšillihelbeid. Ja kaladest võib proovida ka lõhe-forelliga (kuigi tursk on minu arvates ikka üle kõige) ning kui külmkapp on armuline, siis miks mitte visata sisse veel ka mõni krevett ja rannakarp.
Kogusest peaks piisama 4-le näljasele.
Vaja läheb:
paar-kolm spl õli
2tl musti sinepiseemneid
1tl lambaläätseseemneid
suurema pöidla suurune jupp kooritud ingverit
peotäis karrilehti
4 punast tšillit, seemnetest puhastatud
3 suuremat sibulat
näpuotsaga tšillihelbeid või 1tl tšillipulbrit
1 tl kurkumit
400g konservtomateid või u 5 värsket tomatit
tiba suhkrut
(pisut vett)
400ml kookospiima
u 700g tursafileed
suur peotäis spinatilehti, varred ära napsatud
paar spl tamarindipastat või siis laimi- või sidrunimahla
peotäis koriandrilehti
Valmista ette koostisained. Haki ingver ja tšilli peeneks. Sibulad võid hakkimiseks visata ka köögikombaini ja sedasama saab teha ka värskete tomatitega, kui juhtud viimaseid kasutama. Kala lõika nii 4-5cm suurusteks juppideks. Võid ka suuremaid tükke kasutada, aga siis pikenda lõpus kuumutamiseks mõeldud aega ka pisut.
Kuumuta sügavam pann ja lisa õli. Prae sinepiseemned praksuma. Lisa lambaläätseseemned, ingver, tšillipiprad ja karrilehed. Kuumuta segades mõne minuti jooksul.
Nüüd viska pannile hakitud sibulad ja kuumuta segades mitte väga kõrgel kuumused, kuni need on kenasti kuldset tooni. Lisa tšillihelbed ja kurkum. Sega.
Vala juurde tomatikonserv või peeneks hakitud tomatid. Kui segu tundub liialt kuiv, lisa 100-200ml vett.
Lase mõni minut muliseda ja siis lisa kookospiim ja keeda vaiksemal tulel u 5 minutit.
Lisa kalatükid ja kuumuta veel paar-kolm minutit. Õige pisut enne lõppu lisa spinatilehed ja sorts hapukat tamarindi või laimi-/sidrunimahla. ning võta pann tulelt. Peale viimaseks lihviks veel koriandrilehti ka ja valmis ongi. Juurde keeda siis ikka riisi ka.