Kevadet peetakse enamasti aastaajaks, mil lamba- või talleliha hõrgu elamuse nimel potti-pannile pistetakse, kuid tegelikult on sügisene lammas oma maitseomadustelt tunduvalt parem. Nagu kirjutab Hugh Fearnley-Whittingstall oma raamatus “The River Cottage meat book“, siis ei pea olema eriline ajugeenius, et selle peale tulla: kepsutab ju lammas (või lamba ema) läbi suve aasal ja krõmpsutab värsket oblikat, samas kui talvel toidulaud nii rikkalik ei ole ja suurema tõenäosusega eksib menüüsse ka tööstuslikult valmistatud toitu-lisandeid. Mida lammas endale suhu pistab, mõjutab aga ka liha maitset ja kvaliteeti – see ei tohiks üllatada enam kedagi. Tallede puhul, kes sünnivadki enamasti vaid kevadel ja sügisel, peaks eelpooltoodu veel eriti olulist osa mängima. Ehk siis, praegune aeg soosib igati lambaliharoogade valmistamist ja nii meiegi oma Mihklipäevaõhtut veetsime – mõnusa lambaprae ja purgikaanega kaetud veiniklaasikesega (ilmselt ainuke moodus äädikakärbeste taltsutamiseks sel puhul).
Kurb lambuke on pärit Skye Gyngell’i raamatust “How I cook“. Toit ei vaja palju nikerdamist ja kõhutäis saab korralik olema, natuke on vaja ainult oodata. Samas, sedagi mitte just igavesti. Kes
kardab lambalihale omast “kasuka” maitset, võiks talleliha siiski ära proovida, sest kuigi see on lambana täiesti eristatav, pole maitse ometi nii intensiivne. Retsept on mõeldud aga rohkem siiski nendele, kes (lamba) talleliha niipalju armastavad, et seda paljuks ei pea lihtsalt soola-pipraga maitsestada. Hea liha puhul pole tihtipeale rohkem tarviski.
Vaja läheb (6-le):
lambatallekints u 2kg
soola, pipart
1,5 kg kartulit
700g küpseid tomateid
3 küüslauguküünt, hakitud
tšillihelbeid või 1 kuivatatud tšilli, tükkidena
oliiviõli
(peotäis musti oliive)
värsket punet, majoraani
Kuumuta ahi 220 kraadini.
Eemalda kintsult ülemäärane rasvakiht, natuke võiks siiski alles jääda. Maitsesta korralikult rohke soola ja pipraga.
Kui kartulid on värsked ja mitte väga paksu koorega, siis ei pea koorimisega aega viitma ja pestult ca 3 mm suurusteks ratasteks lõigata.
Tomatid lõigu suhteliselt paksudeks viilakateks ja viska koos kartulitega ahjupannile. Lisa küüslauk, majoraan, pune, sool-pipar, tšilli ja kui kasutad, siis ka oliivid. Sega läbi ja aja ühtlaselt mööda panni laiali.
Lambakints aseta grillrestile juurikapanni kohale ja kata esialgu lahtise fooliumitükiga. Siit tuleb ka nutva labukese nimi, sest küpsedes kukub mahl tilkhaaval otse all küpsetuspannil asuvatele köögiviljadele, andes neile maitset juurde.
Küpseta ahju keskmises osas 30 minutit, seejärel alanda temperatuuri 190 kraadini ja eemalda lihalt foolium.
Lase lambal küpseda 1 tund, selle ajaga peaks liha olema küll küpsenud, kuid siiski kergelt roosakas ja mahlane.
Võta liha ahjust ja lase 15 minutit fooliumi all rahuneda. Samal ajal võid juurikatele ahjus veel pisut kuuma anda, et need ikka kindlasti kena kuldse jume saaksid.
Tõsta kints vaagnale ja säti köögiviljad sinna ümber. Lõika liha lahti lauas.
Ja lihajääkidest saab järgmisel päeval valmistada näiteks maitsva võileiva praetud sibula ja rohke sinepiga. Edasi tuleks siis talje huvides rõhuda rohkem värskele kapsale.