Selle salati tuvastasin ühe toreda sünnipäeva laualt, rohke hapukoore seest ja konservananassiga mestis. Peale mõningaid taandamistehteid tuli välja – Waldorf mis Waldorf, ja sinihallitusjuustuga kusjuures täitsa maitsev.
Kõiki koostisaineid (v.a.majonees, eks ole) võib uhada täiesti meelevaldselt ja vastavalt oma sisemisele tunnetusele. Hapumate õunte puhul võiks lisada ka mõne viinamarja, kuna aga meil veel mõni kodune magusamapoolne ubin alles oli, siis ei näinud selleks siinkohal vajadust. Algselt kui salat 1890-ndatel oma etteaste tegi, koosnes see kusjuures üldse vaid õunast, varssellerist ja majoneesist ja kõik lisad alates pähklitest on puhas täiendus – seda on hea meeles pidada juhuks kui mõni seltskonnas targutama kipub teemal, mis TEGELIKULT ikka Waldorfi sisse käib.:) Nii et igaühele oma, olgu siis juurselleri, kana, viinamarja või veel millegi muuga.
1-le, 2-le krõmpsutamiseks
läheb tarvis:
paar sellerivart
1 mitte väga hapu õun
4-6 kreeka pähklit, kergelt röstitud
u 1spl head majoneesi (Hellmans näiteks) + pisut sidrunimahla
tahkemat sinihallitusjuustu
lehtsalatit
Eemalda õunasüdamik ja viiluta ja tükelda õun. Viiluta sellerivarred, haki pähklid. Viska kõik kaussi ja pudista juurde sinihallitusjuustu (kogus määra ise vastavalt sellele kui väga sellist asja üldse armastad). Sega juurde majonees-sidrunimahl ja vajadusel maitsesta.
Aseta taldrikule salatilehed ja sinna peale salat. Kaunista näiteks mõne pähkliga ja pudista peale natuke sinihallitusjuustu.