Kuidagi on viimasel ajal jutuks tulnud erinevad söömisega seotud lapsepõlvemälestused. Kes on jäänud ebameeldiva toidu taga lihtsalt protesti mõttes magama, keda on hirmutatud looga suppi uppuvast karumõmmist taldrikupõhjas ja kes on ise pisarat pühkinud, kuna need kaks viimast järele jäänud makaroni lihtsalt no nii kurvad tunduvad olevat. Vot minu redisepeenar on ka väga õnnetu, kuna üks külvihull kevadel hoogu on sattunud. Ja pole selle kogusega nagu väga midagi peale hakata ka, seda enam, et nendest kõige värskematest on isu juba täis söödud ning kaua sa seda redise-lehtsalati salatit ikka sööd, eks ole – mingi vaheldus võiks ikka olla. Kahtlustan, et kurblikke külvihulle võib veel ringi luusida ja pakun omaltpoolt välja veel ühe mooduse rediste hävitamiseks.
Kartuli- redisesalat on täitsa selle õige kartulisalati moega ja värskest hooajalisest materjalist saab väikese vaevaga vaat et paremagi. Pealegi, suvise leitsakuga käib see ka täiesti iseseisva söögikorra eest.
Vaja läheb:
värsket keedetud kartulit (jahutatud)
värsket kurki
redist
hapukoort 20%
majoneesi (Hellmans, ise tehtud või muu kvaliteetsem kraam)
kõvasti tilli ja rohelist sibulat
soola, pipart
Võta kõiki koostisosasid soovitud koguses, haki soovitud suuruses ja sega kokku. Söö ja naudi!
4 kommentaari
kuna ma ise peaaegu et vihkan rediseid, siis ma annaks 12 punkti "kurbliku külvihullu" eest:)
😀 Ausõna, salat on ka täitsa söödav.
Selle retsepti peab küll meelde jätma 😛
Annuška, õnneks on meeldejätmine ja salatitegu lihtsamast lihtsam, loodan muidugi, et maitseb ka.:)