Kataloonia piirkonnast, Hispaaniast, on pärit üks äärmiselt vahva kaste, mis nüüd ka minu kappi jõudis. Tegu on romescoga, mida tarbitakse eelkõige mereandide juurde, kuid tegelikult on kasutusvõimalused pea samasugused nagu pestogi puhul. Sobib kenasti dipikastmeks köögiviljadele ja lisandiks ka igasuguse liha juurde, minupoolest kasvõi pastakastmesse. Koosneb see asjandus põhiliselt mandlitest, tomatitest, küüslaugust ja originaalis ka ühest väikesest suitsuse maitsega kuivatatud piprast nimega nyora *, mis peaks meenutama paprikat. Ehk siis suhteliselt lahja tegelane. Muidugi mul ei olnud seda va pipralist ja tomatid on ka poes praegu sellised “lahjemad”, kuid olenemata sellest on tegu ühe väga mõnusa kastmega, mis sobib kenasti talvisele hooajale väikest vürtsi lisama.
Antud kirjeldusega peaks saama umbes 200 ml (ja natuke peale) kastet.
Vaja läheb:
1 väiksem punane paprika
u 50 g mandleid (poole sellest võib asendada ka näiteks kooritud ja röstitud metsapähklitega, annab päris huvitava tulemuse)
ca 250g kirsstomateid (kobarad varre ja lõhnaga) või siis muid, võimalikult õige olemisega ja aromaatseid
1 kobedam viil tugevamat sorti saia (ciabatta vms)
50 ml head oliiviõli
3 küüslauguküünt, hakitud
1 – 2 tl punast veiniäädikat
1 tl suitsutatud paprikapulbrit (mina sain Piprapoest)
soola
1 tl tšilliõli
Lõika paprika pikkupidi neljaks ja pane koos tomatitega madalasse ahjuvormi. Küpseta 200 c juures 30 minutit, poole aja pealt võiks neid ümber pöörata. Võta ahjust ja kata fooliumiga, hoia nii ca 15 minutit, siis koori nii paprikad kui tomatid, aga väga hoolas ei pea siinkohal olema.
Koori mandlid – seda saab teha kergesti, kui neid ca 10 sekundit keevas vees hoida ehk blanšeerida, peale seda saab sisu kenasti pruuni kattekihi seest välja pigistada. Kui need on kuivanud, siis võiksid mandleid kuival pannil paari minuti jooksul ka pisut röstida.
Rösti sai (rösteris näiteks, aga pann sobib ka kenasti) ja rebi tükkideks.
Nüüd vala kogu kupatus – mandlid, sai, küüslauk, tomat, paprika ja maitseained köögikombaini või blenderisse ja püreesta. Lisa siia veel ülejäänud oliiviõli ja tšilliõli. Koostis ei tohiks jääda ülemäära kreemjas – väike tükilisus annab maitsele iseloomu juurde. Maitse ja kui midagi vajaka, siis pane aga juurde.
Laota nüüd lõpuks veel saadud pasta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ühtlaselt laiali ja aseta ca 10 minutiks 200 c juures ahju. Valmis romesco on tumeoranži pinnaga ja äärtest pisut karamellistunud.
Kraabi kaussi ja serveeri toasoojana näiteks suupistelaual köögiviljade, tiigerkrevettide ja saia juurde.
Külmikus, suletud karbis või purgis, säilib kaste umbes nädala.
_______________________________________
* Kui nyora tšillipipar (võib asendada sarnase ancho-pipraga, milleks nimetatakse kuivatatud poblano tšillipipart Mehhikost ) peaks aga täiesti juhuslikult käepärast olema, tuleks seda enne kasutamist kuumas vees paar minutit leotada ja seejärel seemned eemaldada. Siis lihtsalt pisut väikemaks tükeldada ja koos ülejäänud komponentidega blenderdada. Selle koguse peale läheb üks piprake.
Krevetid romescokastmes
Üks võimalus, kuidas kasutada eelpool nimetatud kastet pisut tugevama toidu juures. Olgu öeldud veelkord, et krevett ja romesco sobivad omavahel vägagi kenasti, kuid tegelikult saab kasutada siin ka kala, kalmaare vms.
4-le persoonile
Vaja läheb:
500 – 700g tiigerkrevette
u 100ml romescot
1 sibul, hakitud
paar spl oliivõli
250ml kanapuljongit, kalapuljongit või äärmisel juhul vett
(paar spl valget kuiva veini)
peterselli ja/või fenkolipealseid
Kuumuta sügav pann, lisa õli ja kuumuta sibulat keskmisel kuumusel ca 8 minutit, kuni see muutub klaasjaks.
Lisa vein, puljong ja romesco, lase keema, võta tulelt ja lase kaane all ca 15minutit seista. Kaste muutub paksemaks.
Nüüd lisa krevetid. Kui soovid, siis koori need eelnevalt, kuid sellega saab edukalt ka hiljem nuga ja kahvlit kasutades hakkama, pealegi annavad kestad kastmele tugevama maitse. Keeda ca 4 minutit, vahepeal keerates, kuni krevetid on kenad ja roosakad.
Serveeri näiteks röstitud või grillitud köögiviljadega.
4 kommentaari
nii ei saa ju enam üldse su blogis käia, kui iga kord läheb jälle kõht hullumoodi tühjaks! no kust ma võtan selliseid krevette?
(tundub, et su perel on sinuga hirmsalt õnneks läinud. äkki õnnestub järgmises elus ka mõneks su kodakondseks reinkarneeruda) 🙂
Novot ja nad räägivad, et välismaal on kõike rohkem kui meil! Kodus on krevetid, toit ja heinamaa, Kairi. Ja süüa on tore teha küll, aga ma pole päris kindel, kas see kõik just päris reinkarneerumist väärt on. Aitäh muidugi.:)Õnneks tuled sa ju varsti siia ja mine tea, äkki õnnestub näiteks ühe oma teatava sugulase juures sind mõne pirukaga ikka pikali joosta.:)
Tead Britt, ma arvan, et me (ühesõnaga samasugused toiduhuvilised)peaks sinna Katalooniasse ühisreisi tegema. Kuidagi ärritavalt palju häid asjad on sealt pärit. Ja see oleks täitsa piisavalt vahva ettevõtmine uueks aastaks.
Marju, see on üks väga geniaalne plaan ja kindlasti übervahva ettevõtmine! Horoskoop ütles, et mul saab sel aastal olema palju raha ja ka mõni tööots, nii et sellisel juhul õnnestub äkki isegi liituda! 🙂