Tore on olla jälle siin tagasi ja vähemalt mõnda aega tunda rõõmu kevadest, köögist ja pisut kipitavast kurgust, mis ei lase esimese hooga väga kuhugi kiirustada. Tööd teha on tore, aga vahel on hea ka täitsa niisama ja ilma igasuguste süümepiinadeta puhata, et siis peagi jälle tegusana toimetama asuda.
Minu kuu aega väldanud praktika Chedis sattus juhuse tõttu pikenema aastaseks töökogemuseks Sparkling Groupis, viimase näol on siis tegu restoranideketiga, kuhu kuuluvad peale Chedi veel ka sellised tuntud tipud nagu Bocca, Ö, La Bottega, Tchaikovsky ja kohvik Spirit. Ehk siis tõeline paradiis ühele tõelisele foodie’le. Lisaks sellele aga ka hindamatu kogemus, mis on minu senist kroonilist sinisilmsust pisut leevendanud ja kulinaarset maailmavaadet kõvasti avardanud. Olen selle vahva ja heas mõttes hullumeelse aasta eest väga tänulik kõigile asjaosalistele ja loodan edaspidi ka siin mõne nimetatud restorani köögipoolt natuke lähemalt tutvustada, sest tutvumist ja külastamist väärib neist küll viimane kui üks.
Praegu aga lonksan diivanil üldturgutava toimega nõgeseteed ja tuletan vaikselt meelde, kuidas see blogimine ja söögitegemine käiski, et siis peagi siia midagi jälle üles riputada.
 |
|
Seniks aga uhkeldamise eesmärgil pilt
väikeseks mälestuseks hangitud taiesest – tegu on originaalist pisut väiksemat mõõtu taastrükiga restoran Ö 10-ndaks juubeliks valminud näitusetööst “Теория большого взрыва”, mille autoriteks on Jüri Seljamaa ja Roman Zaštšerinski. Suur aitäh selle eest Jüri Seljamaale.. |