On jälle kätte jõudnud see aeg, mil pahaaimamatult perekonda või tuttavaid külastades saabud koju sületäie õunte, suvikõrvitsalaadungi või tomatikorviga. Ma ise olen sel aastal teoorias küll kõvasti tugevam kui praktikas, kuid õnneks on suguvõsas ja tutvusringkonnas rohenäppe, kel aiaõnne rohkem kui küllaga olnud, nii et kõik ongi kenasti tasakaalus.
Caponata on tegelikult Sitsiiliast pärit köögiviljaroog, mille peaosas särab tõepoolest baklažaan, kuid oluline osa on ka selleril ning tihti ka tomatil, oliividel ja kapparitel. Ütlen kohe välja, et tegelikult ühte korralikku caponatat nii ei tehta ja viimast süüakse pigem eelroana koos saiaga kas soojalt või külmalt (ei mingit pastat!). Valmib see ka pigem pliidil podisemise käigus. Aga et see argise iseloomuga roog on inspiratsiooni saanud just sitsiillaste kuulsast toidust ning natuke maitselt seda ka meenutab, siis saigi ta praegu endale säärase intrigeeriva pealkirja. Loodan, et keegi mu bravuurikast käitumisest nüüd hingepõhjani ei solvu ja luban vastukaaluks siia varsti ka ühe veidi caponatalikuma caponata üles riputada, sest see on üks mu lemmikumaid köögiviljatoite tegelikult ka ning praegune aastaaeg on selle valmistamiseks just see kõige õigem. Siinne pastaroog on lihtsalt minu meelest üks üpris praktilist (ja maitsvat) laadi moodus köögiviljade kasutamiseks, nii et kõik hea eesmärgi nimel.
Retsepti on lihtne ka enda jaoks sobivamaks “tuunida” või mõne näpuliigutusega veidi muuta. Mõned soovitused:
- Kui eelistad vedelatamat konsistentsi, lisa koos tomatitega u 1 dl passatat (vedela koostisega püreestatud ja konserveeritud tomatid) ja/või lase köögiviljadel ahjus veidi rohkem pehmeneda.
- Lisa koos tomatitega 1 sl rosinaid. Tundub võib-olla imelik, aga see annab roale kergelt magusa meki ja põnevama nüansi. Võid aga lisada ka veidi mett või suhkrut, et hapukaid maitseid tasakaalustada.
- Rösti pannil väike peotäis seedermänniseemneid ja lisa need valmis roale
- Puista toidule paar-kolm supilusikatäit hakitud värsket peterselli või peotäis basiilikulehti (ürdihullu erisoovitus!).
- Kirsstomatite asemel võid muidugi kasutada ka tükeldatud suuremaid tomateid. Loomulikult ikka neid õigeid ja hooajalisi.
Toredat kooliaasta algust ja leebet köögiviljauputust!
KOOSTISOSAD
- 200 g (täistera) pennet
- 1 baklažaan
- 1 punane sibul
- 3 küüslauguküünt
- 1 sellerivars
- 1 suvikõrvits
- 1 paprika
- 1 punane tšilli (ole tagasihoidlikum, kui eelistad mahedama maitsega toitu)
- 500 g kirsstomateid
- Lisaks:
- 10 musta kivita oliivi
- 2 sl väikesi kappareid
- 1 sl punast veiniäädikat
- 1 tl kuivatatud punet
- Soola, pipart, oliiviõli
- parmesanilaaste
JUHISED
Tõsta ahjuplaadile või -pannile tükeldatud baklažaan, paprika, tükeldatud seller, sektoriteks lõigatud sibul ja terved, kergelt muljutud küüslauguküüned. Sega õliga ja maitsesta kergelt pune ja soola-pipraga. Küpseta 200-kraadises ahjus u 20 minutit. Lisa tomatid (võid osad nendest poolitada ja osad terveks jätta), tükeldatud suvikõrvits, hakitud tšilli ja oliivid, kapparid ja veiniäädikas (veidi mett või suhkrut teeb ka head. Vt.soovitusi) Küpseta veel u 15 minutit. Samal ajal keeda soolaga maitsestatud vees valmis pasta, kurna ja loputa kergelt külma veega, et pasta üksteise külge kinni ei jääks. Sega köögiviljadega ja küpseta veel 5 minutit. Puista peale juustulaaste ja serveeri.
*Retsept ilmus ka juuli-augusti ajakirjas Toit&Trend (Rimi)
