Olgu kohe öeldud, et ma ei ole suurem asi naistepühade fänn. Spontaansed lilled rõõmustavad mind rohkem kui sellised n.ö. “kohustuslikud” tähtpäevakimbud ja olen siiani arvanud ka, et naistele ei peaks tähelepanu pöörama ainult kord aastas mingi kindla, minu jaoks pigem nõukahõngulise, päeva raames. Seda enam, et enamiku jaoks see ilmselt pelgalt lillepüha tähendabki.
Seda kõike arvestades oli minu jaoks väga värskendav Guardianist leitud naistepäevateemaline artikkel, mis räägib üpris kenasti lahti, miks see tähtpäev üldse tekkis ja mis väärtuseid see tegelikult edasi kandma peaks. Selle aasta teema #EachforEqual annab märku, et tegelikult saab igaüks meist midagi teha selleks, et levinud stereotüüpe murda ning eelarvamustele väljakutse esitada. Kirjas on ka, et naiste saavutuste tunnustamisel on oluline osa. Tahaks siinkohal kohe öelda, et sterotüübid ei kummita ju ainult naistega seonduvat ning iga isiku saavutusi tuleks ju alati tunnustada, olenemata sellest kas tegu on mehe või naisega, poisi või tüdrukuga. Enamiku rohkem või vähem tuttava tegusa naise peale mõeldes tuleb aga tunnistada küll, et tihtipeale on just sealse töö taga mitu korda rohkem sitkust, planeerimist ja taustajõude kui seda väljapoole võib-olla paistab. See ei peaks ehk tõesti alati olema nii elementaarne ja iseenesest mõistetav.
Mulle tundubki, et rohkem kui moe pärast saadud kohustuslik lilleõis, tähendaks sel (ja miks mitte ka ükskõik, millisel teisel) päeval ehk pigem toetav sõna ja märkamine. Ka, ja võib-olla just eriti, hoopis teiste naiste poolt. Kindlasti on igaühes meis midagi, mida imetleda ja mille eest tänulik olla. Võib olla on sõbra hea sõna või abi andnud sulle vajaliku jõu ja enesekindluse millegi olulise saavutamiseks, võib-olla oled pahviks löödud mõne naise tragidusest ja energiast, aga pole talle seda kunagi öelnud. Heal sõnal ON suur vägi.
Ja muidugi võib naistepäeva puhul alati ka lihtsalt nautida nostalgiahõngulist sefiiritorti ning naljaviluks paar nelkigi vaasi pista…
Head naistepäeva kõigile! Märgake ja olge märgatud! 🙂
KOOSTISOSAD
- Biskviitpõhi:
- 5 muna
- 5 sl suhkrut (Dansukker)
- 5 sl nisujahu
- 0,5 tl riivitud sidrunikoort
- Täidis:
- 300 g mustsõstramoosi
- õunamahla immutamiseks
- Kate:
- 3 toasooja munavalget
- 3 dl suhkrut (Dansukker)
- 0,75 dl kanget mustsõstramahla
- 0,5 tl sidrunihapet
JUHISED
Põhja valmistamiseks vahusta toasoojad munad suhkruga mikseri abil u 7 minuti jooksul tihedaks ja tugevaks vahuks. Sõelu sekka jahu ja lisa sidrunikoor ning sega ettevaatlikult tainas ühtlaseks. Vala küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja aja ühtlaselt mööda plaati laiali ning küpseta 190 –kraadi juures u 12 minutit, kuni põhi on kena jumega. Kummuta biskviit pannilt teisele küpsetuspaberile ja lõika laiupidi u 6 cm laiusteks ribadeks. Immuta ribad kergelt õunamahlaga (kui kasutad vedelamat moosi, pole see vajalik). Kata ribad mustsõstramoosiga ja keera üks riba tihedalt rulli. Aseta rull, siiruviiruline pind allpool, köögikilele. Nüüd võta järgmine biskviidiriba ja jätka rullimist sealt, kus eelmise ribaga pooleli jäid, nii et tekiks üks suur koogipõhi, mis näeb välja nagu hiiglaslik rullbiskviidilõik. Immuta saadud põhi vajadusel pealt veel kergelt õunamahlaga, mässi kook kilesse, nii et see oma kuju hästi hoiaks ja jäta järgmise päevani külmikusse maitsestuma.
Sefiiri valmistamiseks kuumuta mahl ja suhkur keskmise kuumuse juures u 10 minuti jooksul, kuni termomeeter näitab siirupi kuumusastmeks 118-kraadi. Siirup peaks olema paksema moega. Samal ajal vahusta munavalged sidrunihappega pehmeks vahuks. Nirista samal ajal edasi mikserdades hulka kuum siirup ja jätka vahustamist veel u 5-7 minuti jooksul või kuni sefiirimass on tugev.
Tõsta tordipõhi serveerimisalusele ja vajadusel trimmi pealmist osa noaga ühtlasemaks. Kata põhi ühtlase sefiirikihiga. Täida kondiitriprits sefiiriga ja kaunista tort meelepärast otsikut kasutades.
Retsept ilmus ka Dansukkeri d-kokaraamatus
2 kommentaari
Tere,
Kust on pärit see imeilus koogialus?
Aitäh! 🙂 See koogialus on tegelikult üks paras butafooria, sest tahtsin kooki pildil lihtsalt veidi kõrgemale tõsta. Kasutasin lihtsalt valget, vist H&M Home’st pärit suuremat taldrikut ja pistsin sellele tassi tagurpidi alla.Seda trikki saab tegelikult kasutada ka serveerimisel, kui laud liiga looka kisub, aga kooki lõigata on sellel ohtlik ja ainult serveerimiseks, kui tegu on mõne lihtsamat haaratava koogi või suupistega, tasub ka siis kahepoolse teibiga taldrik ja tass ajutiselt veidi tugevamalt kokku “ühendada”.