Borš

Ei tea küll paremat aega boršiteoks – värske peet, porgand ja kapsas, juhhei! Muide, borši sünnimaaks peetakse Ukrainat, kuid seda head suppi tarbiti tervel Venemaal rõõmuga ja tegelikult on päris täpse algupära määratlemine suhteliselt keeruline.Ukrainlased ise muidugi vannuvad, et see olevat lausa nende rahvussupp. Praegu on borš aga levinud nii Venemaal, endistes NSVL liikmesmaades  ja nüüdseks tegelikult vist juba terves maailmas. Algselt oli tegu toiduga, mida praktiliselt terve talve vältel keldrisse varutud köögiviljadest valmistati ja kuna peet oli ja on Venemaal palavalt armastatud juurikas, siis pole ka ime, et see supp külarahva hulgas nõnda popiks sai. Ja kui tänapäeval on olemas mehi, kes söövad lõunasöögiks nii supi, prae kui magustoidu, siis üks õige kausitäis borši pidi kõhu täitma tegelikult järgmise söögikorrani ja olema ikka selline, et lusikas suppi püsti seisma jääks. Ehk siis üks õige tummine keretäis. Muidugi peetakse borši sugulasteks ka kõiksugu peedisuppe alates Poola peedipuljongist kuni Leedu külma saltibarsciai‘ni välja, aga kõik ju teavad, milline borš on borš.

Retsept on kujunenud välja Žaštširinskite “Vene köögist”, kust ma kunagi seda küüslaugust ploomide ja nelgiga boršivarianti proovisin ning nüüd enam ilma ei saa. Väga hea jääb sama supp muide ka lambalihaga ja ka äädika võib asendada näiteks hoopis punase veiniäädikaga, seda panna siis aga mõnevõrra rohkem.
Sellest kogusest tuleb üks mõistlik potitäis suppi, millest jätkub näiteks neljaliikmelisele perele paariks päevaks. Paariks päevaks on lisaks mugavusele tark suppi varuda ka juba seepärast, et borš muutub seistes ainult paremaks.

Vaja läheb:

Puljong:
ca 800g kondiga loomaliha (abatükk näiteks)
2l vett + esimene keetmine
1 sibul, pikkupidi poolitatud ja koos koorega
1 väike  porgand
jupp juursellerit
pool küüslaugupead
8 kuivatatud ploomi
1-2 tera nelki
2 loorberilehte
mõni piratera
soola

Ülejäänud supp:
1 sibul, ribadeks lõigatud
1 porgand, riivitud
1 spl tomatipastat
natuke võid
500g keedetud  ja riivitud peeti + 1tl 30% äädikat
3 kartulit, hakitud
paarsada grammi värsket kapsast
1-2 tl 30% äädikat
soola, suhkrut, pipart
paar küüslauguküünt, hakitud
värsket tilli, peterselli, rohelist sibulat
hapukoort

Pese liha, pane potti ja vala peale niipalju vett, et liha oleks kaetud. Nüüd lase vesi keema ja vala see siis ära. Liha loputa üle ja vala peale nüüd juba retseptis märgitud kogus vett.
Lase keema ja riisu vaht, kui see peaks tekkima. Lisa ülejäänud komponendid ja keeda vaiksel tulel u 2,5 tundi, kuni liha on pehme.

Keeda peedid ja arvesta selleks u 1 tund. Ära lisa veele soola, see aeglustab peedi pehmenemist. Valmis peedid riivi ja lisa äädikat, et peet supis oma värvi paremini säilitaks. Muidugi võib alati minna lihtsama vastupanu teed ja osta poest juba vaakumpakendatud keedetud ja riivitud peeti, seda eriti sel juhul, kui ühtegi kena ja värsket peedikandidaati näha ei ole.

Kurna puljong, tõsta liha välja ja tükelda.
Kuumuta porgand ja sibul võis peaaegu pehmeks ning lisa tomatipasta. Vala segu lihapuljongisse ja lase keema.
Lisa kapsas ja kartul ja keeda ca 10 minutit.
Lisa peet ja keeda veel mõni minut.
Vala juurde lihatükid ja maitsesta suppi veel soola, suhkru, pipra ja äädikaga.

Tõsta pott tulelt ja viska sisse ürdid ja küüslauk.Kata pott nüüd kaanega ja lase vähemalt 10 minutit “tõmmata”.

Serveeri hapukoore ja väga soovitavalt musta leivaga.