Kuigi paljudele tekitas meelehärmi puhkepäevade nappus aasta lõpus, oli minu arvates see “siuh ja valmis” uude aastasse hüppamine isegi värskendav. Ei mingit pikka põõnamist ja uimerdamist vaid kohe tegudele ja otse loomulikult esimese asjana kõiki neid uusaastalubadusi täitma.
Kuigi tahaks öelda, et mis mõttes üks päev nüüd kõiki ja kõike nii võimsalt muutma hakkab ja tegelikult on see esimene jaanuar ju samasugune 24tundi nagu kõik need teisedki (mõnel peale pikki pidustusi vaat et raskemgi), on ometi kuidagi tore teadmine, et kõik algab jälle otsast peale. Kui eelmisel aastal midagi kripeldama jäi, siis saab vähemalt proovida seekord paremini teha. Ma usun tegelikult, et isegi kõige skeptilisemal skeptikul on tegelikult oma salajane nimekiri, mida ta vargsi nüüd ja kohe uue hooga alustama tormab. Loomulikult ka mul endal. Näiteks üheks eesmärgiks selles loetelus, mida siin keskkonnas vist paslik mainida, on natuke rohkem järjepidevust sellesamusegi blogi kallal . Kunagi sai asjaga algust tehtud, et rohkem harjutada kirjutamist, kokkamist ja pildistamist. Kui nüüd järele mõelda ja esitada endale neid küsimusi, mis ilmselt nii mõnelgi blogijal aeg-ajalt pähe satuvad (põhilised nendest on tõenäoliselt “miks üldse” ja “mis edasi”), siis selles osas ei ole tegelikult midagi muutunud – endiselt tahan ma harjutada kirjutamist, kokkamist ja pidistamist ning kui mõnel siiasattunul sellest ka mingit tolku on, siis miks mitte samas vaimus jätkata. Muus osas plaanin eelmisest aastast kaasa võtta veel mõned head harjumused nagu näiteks regulaarne trennitegemine, olgu see siis kas jooks, treeningsaalis rüselemine või midagi muud. Ja senisest rohkem lugeda kavatsen ka – praeguseks eesmärgiks on võetud alustuseks mõistlik “vähemalt kaks raamatut kuus”. Kuhi raamatuid on igatahes juba riiulis ootel ning “Meistri ja Margarita” pilguga läbi skanneritud lehekülgede arv kasvab vuhinal.
Niisiis, head uut aastat meile kõigile ning jaksu eesmärkide ja lubaduste täitmisel. Kui välja ei tule, pole tegelikult ka hullu, sest eks siis saab jälle otsast peale hakata. Ja kes ütles, et peab tingimata uuest aastast alustama.
Üks pirukaretsept ka siia heietuse otsa – aega ega kohta selle söömiseks valida pole tarvis, küll aga võiks aasta algust arvestades kalorite jagamisega lahkem olla ja tervet pirukat mitte päris üksi kinni pista.
LAHTINE PIRUKAS SUITSULÕHE JA PEEDIGA
kaheksale
500 g pärmi- lehttainast
200 g toasooja toorjuustu
400 g keedetud peeti
300g kuumusuitsulõhet või – forelli
2 sl kappareid
soola, pipart, sidrunimahla
2 sl hakitud tilli ja/või peterselli
peotäis rukolat
2 sl hakitud murulauku
oliiviõli
Sulata tainas, rulli kergelt lahti ja tõsta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Torgi tainas kahvliga kergelt auguliseks. Ääred, kuhu täidis ei satu, jäta puutumata. Maitsesa toorjuust hakitud tilli/peterselliga ja soola-pipraga ning määri ühtlaselt tainale. Viiluta peedid ja lao toorjuustule. Viska peale veidi soola-pipart ja piserda oliiviõliga ning küpseta 200 kraadises ahjus u 20-25 minutit, kuni pirukas on kena ja krõbeda moega. Lisa kalatükid ja kui soovid pirukat serveerida soojana, siis pista see veel 5 minutiks ahju. Lase kergelt jahtuda, puista peale rukolalehti, kappareid ja hakitud murulauku ning piserda sidrunimahlaga. Serveeri soojalt või jahtununa.