Kuigi tänavune suvi pole siiani just oma nimele vääriliselt käitunud, on ka sel nähtusel omad plussid. Veel juuniski sai näiteks südamerahuga kuusevõrseid korjata (asi, mille ma muidu alati maha olen maganud) ja õnneks jätkub vähemalt minu aias endiselt ka rabarbrihooaeg. Ilmselt küll mitte igavesti kuid vähemalt praegu on varred ikka veel kevadiselt värske olemisega.
Rabarbrikreem on üks mu suurtest lemmikutest sest esiteks maitseb see muidugi hea kuid vähem tähtis pole ka see, et tegu on üpris praktilise üllitisega, mis lahendab üle jäänud munakollaste probleemi ja teeb põnevaks ka kõige igavama koogi. Või jäätise. Või pannkoogi. Või….päeva sest natuke mitte konti murdvat mässamist selle kreemiga ju on.
RABARBRIKREEM
u 4-5 dl
250 g rabarbrivarsi
1-1,5 dl suhkrut
0,5 dl vett
4-6 munakollast
110 g võid
1 sl sidrunimahla
Haki koorimata (aga pestud) rabarbrivarred ja lase need koos veega potis podisema. Kuumuta kaane all u 5 minutit, vahepeal segades. Tõsta tulelt ja kui rabarbrid ei tundu piisavalt pehmed, siis lase neil kaane all veel pisut “tõmmata” või nii lõplikult jahtuda. Püreesta jahtunud rabarbrid ja vala segu kaussi koos munakollaste, suhkru ja sidrunimahlaga. Sega ühtlaseks ja aseta vesivannil (pott kuhu peale kauss kenasti asetub ja mille põhjas on kahe sõrmepaksuse jagu vett. Kausipõhi ei tohi puudutada ei vett ega potipõhja ja kuumenemine toimub pelgalt kuuma veeauru toimel) tulele. Lisa tükeldatud või ja kuumuta segades u 7-8 minutit kuni kreem on märgatavalt paksenenud. Pressi segu läbi sõela ja jahuta. Kreem säilib külmikus pea nädala kuid sobib ka sügavkülmutamiseks.
