Ühest lahtisest pirukast universaalsemat toitu on raske leida, sest mis veel sobiks absoluutselt iga elujuhtumi või toidukorraga. Näiteks. Mida pakkuda külalistele? Pirukat. Mida süüa hommikuks? Seda sama pirukat, kui juhtus eelmiselt õhtust üle jääma. Mida laps võiks koolist tulles ruttu ampsata? Selle viimase tüki, mis kappi jäi äkki? Ühesõnaga, saate aru küll, mida ma siin öelda üritan. Pirukas on priima. Ilmselgelt mitte kõigi jaoks, sest mõned muidu toredad inimesed võivad osutuda teinekord pirukapõlguriteks. Aga selles pole ka midagi imelikku – mina ei söö näiteks piimasuppi.
Lahtise piruka sisse võib tegelikult pista igasuguseid omavahel kokku sobivaid asju. Teinekord pakuvad häid võimalusi kappi seisma jäänud purgilõpud nagu näiteks kapparid või sinepisorts nagu siinses küpsetises, aga vahel hoopis konserveeritud paprika või oliivid või pesto või teab mis kõik veel. Ehk siis praktilisele poolele üks pluss veel juurde. Seekord läks peaosa aga Peetri Lõheäri mahlasele kuumsuitsuforellile ja pastinaagile. Pastinaagi osas olen kohanud vastukäivaid arvamusi, aga mulle tundub, et siinse komboga sobib see veidi robustsemat laadi, ühtaegu nii porgandit kui juursellerit meenutav juurikas ülimalt hästi, sest sisaldab mõnusat magusust koos tsutikese iseloomuga, mis suitsuse kalaga vähemasti minu meelest küll hästi haakub. Kapparid ja sinep sobivad sellesse seltskonda ka täitsa toredasti, aga viimaste osas piisab küll vaid väikesest särtsust. Forelli asemel võib muidugi kasutada ka rasvarikkamat kuumsuitsulõhe, kuid et koorene pirukasisu on juba piisavalt rammus, siis on sellega maitseretseptoritele hoogu antud juba päris piisavalt.
Pirukapõhjana läks käiku hapukoore-muretaina moodi üllitis. See on üpris mitmeti kasutatav pirukapõhi ja veidi kohevam tavapärasest muretainast, mis on näiteks sarnase iseloomuga klassikalisema quiche’i puhul levinud. Põhi jääb samuti krõbe, aga valmib oluliselt lihtsamalt. Mäletan, et kunagi tegime sarnasest tainast vanematekodus “pitsat” – tomatid, juust ja muu mudru peale, ahju ja valmis oligi. Letšoga versiooni ma isiklikult leebelt väljendudes ei armastanud, aga sellel oli ka oma austajaskond täitsa olemas. Rohkem meenutas see aga siiski plaadipirukat ja kui poliitiliselt korrektne olla, siis see ta ju oligi. Aga väga maitsev.
Vormina kasutasin siin lahti käiva põhjaga 22 cm läbimõõdu ja sakilise äärega rõngasvormi. Mulle seda tüüpi pirukavormid väga meeldivad ja tegelikult on neid mul lausa mitu mõõtu + mõni nurgelisem eksemplar +veel väike kuhi tartaletivorme. Ehk kui minu käest küsida, siis on tegu vältimatu köögiatribuutikaga. Kel köögitarvikutega nii haiglaselt sooje suhteid pole, siis sobib aga mõistagi ka tavaline sarnase suurusega küpsetusvorm, -plaat või harilik lahtikäiva põhjaga vedruvorm täpselt sama hästi.
Ülejäänud täpsemad juhised leiad juba retseptist ja leian minagi, sest eks tulen seda siia jälle varsti meelde tuletama. Nii et pirukas pihku ja piknikule. Või kuhu iganes, sest nagu juba öeldud – see toit aega ega kohta ei küsi.
Pirukas on valminud koostöös Peetri Lõheäriga ja ilmunud ka sealses retseptiblogis.
KOOSTISOSAD
- Pirukapõhi:
- 2,5 dl jahu
- 1,5 dl täistera kaerajahu
- 1 tl soola
- 100 g külma võid
- 100 g hapukoort 20%
- 1 tl küpsetuspulbrit
- Täidis:
- 150 g kuumsuitsuforelli fileed (mina kasutasin Peetri Lõheäri forelli)
- 2 pastinaaki
- 10 cm jupp porru alumist heledamat osa
- 4 muna
- 2,5 dl köögikoort 20%
- 2 sl hakitud värsket tilli
- 1 tl Dijoni sinepit
- soola, pipart
- 1 sl väiksemaid kappareid või u 6 suuremat
- Veidi võid või õli praadimiseks
JUHISED
Sega köögikombaini abil kokku eelnevalt hakitud külm või ja ülejäänud taina koostisosad või haki koostisosad noa abil peeneks ning vormi käsitsi ühtlaseks tainapalliks. Rulli tainas u 0,5 cm paksuselt lahti ning vooderda sellega u 22 cm läbimõõduga pirukavorm. Torgi kahvliga põhi kergelt auguliseks, et see paremini läbi küpseks.
Poolita porru pikkupidi ja lõika õhemateks poolviiludeks. Koori pastinaagid ja riivi jämeda riiviga või tõmba köögiviljakoorija abil pikkadeks õhukesteks ribadeks. Kuumuta pannil rasvaine ning selles porruviilud ning soolaga kergelt maitsestatud pastinaak keskmisel kuumusel 7-10 minuti jooksul, kuni pastinaak on veidi pehmenenud. Lase köögiviljadel veidi jahtuda. Klopi eraldi nõus kokku munad, koor ja sinep. Maitsesta segu soola-pipraga ning lisa hakitud till. Tõsta köögiviljad tainale, lisa forellitükid ja vala peale kooresegu. Suska peale kapparid ning küpseta 180-kraadise ahju alumisel siinil 25-30 minutit või kuni täidis on hüübinud ja kergelt jumekas. Lase enne serveerimist ja lahti lõikamist vähemalt 30 minutit jahtuda ja täiendavalt taheneda. Sobib hästi ka külmalt serveerimiseks.