Lihtne saialine, millega pole tarvis pikalt jännata, aga maitseb ikka ülimalt hästi? Karask muidugi! Mul endal tuleb karaskitegu millegipärast alati meelde vaid Eestiga seotud tähtpäevadel, kuid see mõttemuster väärib korralikku lammutustööd, sest karask sobib söömiseks igal ajal.
Selle konkreetse küpsetise valmistamiseks kasutasin karusemat esimese sordi nisujahu, mida võib nimetada ka sepikujahuks. Kuid ka odrajahu on priima. Eks tegelikult enamasti sellest jahust karaskit ju valmistataksegi. Nisujahu lisan aga ka siis, kui odrajahu tainasse läheb – vähemalt veerand kogusest, tihti isegi kuni pool. Mulle meeldib nii lihtsalt rohkem, sest karask saab mõnevõrra kohevam, aga eks see ole ka maitse asi.
Karaski valmistamisel suuremat sorti nippi polegi peale selle, et tuleks olla kiire – kohe, kui kõik on kokku segatud, peaks vormitäis ahju rändama, sest tainas kerkib kõige paremini kui sooda ja keefir omavahel veel susistavad. See tähendab, et ahi peaks juba enne taina kokku segamist õigel temperatuuril olema, vorm kapist välja otsitud ja rasvainega määritud ning ka jahuga üle puistatud. Ja nagu enamasti küpsetamisel ikka, võiksid koostisained enne kokku segamist olla üpris toasoojad. Siinsesse karaskisse olen pistnud ka kõrvitsat. Seda sellepärast, et kõrvitsapüree teeb karaski kenaks kuldkollaseks, lisab mahlasust ja õige veidi kõrvitsale omast maitset ja magusust, mis köömnetega minu meelest kohe eriti hästi kokku klapib. Kui kõrvitsapüree on kappi või sügavkülma varutud, käib küpsetamine eriti lihtsalt, kuid ega see püree valmistamine ka ju teab mis raske või aeganõudev tegevus ole.
Retsepti leiab veel sellelt aadressilt ja varsti ka ka Tartu Milli kodulehelt, kuhu nuputasin ja valmistasin veel mitmeid Eestist ja eestipärastest toiduainetest inspireeritud toite. Loodan, et need on abiks, kui lisaks kiluleivale veel midagi kodusemat valmistada sooviks, aga mõtted kogumist vajavad. Kasvõi näiteks praegusel tähtsa sündmusega nädalal.
Niisiis, ega siin pole muud kui karask ahju. Rõõmsat sünnipäeva ja maitsvaid maitsvaid kilusid meile kõigile! Ja teisipäeval on juba vastlad, nii et pidu jagub kohe kauemaks.
KOOSTISOSAD
- u 300 g kõrvitsat (või 150 g ise valmistatud kõrvitsapüreed)
- 2 muna
- 3 dl keefirit
- 350 g Kalewi esimese sordi nisujahu (T812)
- 1 tl soodat
- 30 g kõrvitsaseemneid
- 1 sl köömneid
- 1 tl soola
JUHISED
Koori, puhasta ja tükelda kõrvits. Vala potti, lisa veidi vett, kata kaanega ja kuumuta keskmise kuumuse juures u 15 minutit, kuni pehme. Vahepeal piilu potti ja lisa vajadusel vett. Kurna, püreesta saumikseri abil ja lase jahtuda toatemperatuurini. Kuumuta ahi 180-kraadini kindlasti enne kui asud tainast valmistama ja määri keeksivorm võiga kokku ning puista üle jahuga. Klopi munad lahti, lisa 150 g kõrvitsapüreed ja keefir ning sega. Sega jahu sooda ning soolaga ning lisa segades vedelad koostisosad. Sega sekka köömned ja kõrvitsaseemned, jättes supilusikajagu ka karaskile puistamiseks. Vala tainas kiirelt vormi, kata seemnetega ja küpseta 30-40 minutit, kuni see on kena ja kuldne. Lase enne lahti lõikamist veidi jahtuda.