“If your wife locks you out of the house, you don’t have a problem with your door” – nii ütleb Anne Lamott kirjutamisbloki kohta oma raamatus “Bird by Bird”. Olen üpris kindel, et sama kehtib ka blogimisbloki kohta. Preguses sotsiaalmeediamöllus väikese pausi tegemine, et oma mõtteid ja proriteete natuke koondada on aga vist päris levinud ja isiklikult tahaks loota muidugi, et igati mõistlik käitumine. Järjepidevus on aga kahtlemata voorus, nii et loodan seda külge ka endas veidi rohkem arendada. Täitsa niimoodi egoistlikult ja iseenda pärast, sest toit ei saa internetist küll ilmselt kunagi otsa.
Lisaks sellele ahjukale allpool, on vahepeal juhtunud veel palju toredaid asju. Näiteks asutas minu kallis väike õde Grete (kes nüüdseks on tegelikult muidugi juba täiskasvanud naiseks sirgunud ja kolme toreda tütre ema ka veel pealekauba) koos oma sõbranna Mariga elustiilipodcasti “Draamatud”, mida ma nüüd iga nädal kuulan ja muidugi ka soovitan. Neil oli just hiljuti kümnenda saate juubel, nii et võiks öelda, et selle sama järjepidevuse osas mul eeskujusid on. Juubelisaatest sain näiteks väärt soovituse Seth Godini viimase raamatu näol, aga teemade osas on neil seal suhteliselt muretu kulgemine näiteks investeerimisest, jooga, seksi, loovuse ja turunduseni välja. Laupäevahommikuse koristamise taustal igati meeleolukas kuulamine vähemalt mulle küll, aga usun, et paljudele veel.
Veel lugesin lõpuks läbi ka Bee Wilsoni raamatu “The way we eat now”. Kuigi Wilsoni teistest raamatutest ja artiklitest ( ta kirjutab erinevatel toiduteemadel ka Guardianis ning WSJ Table Talk kolumnis ) on alati midagi kõrva taha panna, on tema toitumisalased väited minu jaoks siiani kohati ehk liiga must-valgena tundunud. See raamat aga meeldis väga. Eks ka siin oli teemasid, mis nii palju ei kõnetanud või võõraks jäid nagu näiteks kas või toiduasendajate peatükk. Ma lihtsalt ei suuda parimagi tahtmise juures ette kujutada, kuidas ainult pulbriga segatud veest on võimalik elada ja sellest rõõmu tunda. Tuleb välja aga, et teatud ringkondades on see igati popp. Vägagi palju jagus aga mõtlemisainet tänapäevaste toitumisharjumuste ja valikuvõimaluste osas. Ning toidukäitumise osas üldiselt. Samuti saab muu hulgas teada, kuidas näiteks terve riigi toitumisharjumusi paremuse poole pöörata Lõuna-Korea eeskujul või siis vastupidisest näitest Mehhiko näol. Nii et jaa, minu arvates tasub kindlasti lugemist.
Muidugi olen ka kolepalju süüa teinud. Üks suur lemmik juba suve lõpust saati ongi seesama suvikõrvitsaroog. Mina teen seda Kalamatsi ricottaga, mis on valmistatud kahe piima vadakust ehk siis kitsepiima ja lehmapiima omast. Väga mõnusa maitse ja tekstuuriga ning üldse mitte liiga “kitsene” kui kellelgi see hirm peaks olema. Kui mõnda muud ricottat kasutada, siis võiks täidist enne kõrvitsasse pistmist kindlasti maitsta ning vajadusel maitseainete või parmesaniga veidi maitset timmida. Lapsed seda toitu muidugi süüa ei pruugi, aga isadele võib isegi meeldida. Vähemalt mõnele, keda ma tean, küll.
KOOSTISOSAD
- 2 suvikõrvitsat
- 200 g ricottat (näiteks Kalamatsi ricotta)
- 2 küüslauguküünt
- 6 päikesekuivatatud tomatit
- 3 sl hakitud värsket peterselli + 1 sl valmis toidule puistamiseks
- 400 ml passatat (püreestatud tomatite konserv)
- u 12 kirsstomatit
- 2 sl riivitud parmesani + peale puistamiseks
- oliviõli
- soola, pipart
JUHISED
Poolita suvikõrvitsad pikkupidi ning uurista teelusika abil sisu välja, kuid mõistlikus ulatuses ja mitte päris koorepiirini välja. Haki saadud materjal ning üks küüslauguküüs ja kuumuta pannil väheses õlis u 5 minuti jooksul pehmeks. Sega pannitäis ricotta ning väikesteks tükkideks hakitud päikesekuivatatud tomatitega ning sega sekka hakitud petersell ning 2 sl riivitud parmesani. Maitsesta soola-pipraga.
Vala ahjuvormi tomatipüree ja sega sisse hakitud küüslauk ning maitsesta soola-pipraga. Tõsta kastmesse suvikõrvitsad ja jaga nendesse ricottasegu. Tõsta vormi ka tomatid ning puista suvikõrvitsatele veel veidi parmesani ning nirista üle supilusikatäie oliiviõliga. Küpseta 180-kraadises ahjus u 30 minutit. Valmis toidule puista hakitud petersell ja serveeri.
