Jaa ma tean, et on kevad ja peaks hakkama kergemalt toituma. Õnneks on kevadised ilmad muutlikud ja mõnel pisut jahedamal päeval kulub endiselt üks hea hautis marjaks ära.Veel mõnda aega tagasi tundus see roog mulle millegi eriti udupeenena.Teoreetiliselt on tegu aga ühe kergelt valmiva vasika- või veisehautisega, mis lihtsalt tahab saada natuke kauem podisemist. Toit on pärit Itaaliast Lombardia regioonist ja tähendab tõlkes õõnsat konti (osso – kont, buco – auk). Algselt retseptis tomateid ei kasutatud, oluline osa oli pigem gremolatal. Nüüdseks on pea kõikides retseptides tomat lausa kohustuslik ja peterselli-küüslaugupuistet kasutatakse pigem soovi korral.
Vaja läheb (neljale):
4 suurt või 8 väikest veise või vasika (eelistatult) koodilõiku
soola, pipart, natuke jahu
õli ja võid praadimiseks
2 sibulat, hakitud
2 küüslauguküünt, hakitud
1 porgand, tükeldatud
(1 väike pastinaak, tükeldatud)
2 sellerivart, tükeldatud
400ml purustatud tomatitest konservi
3 sl tomatipastat
200 ml kanapuljongit
200 ml kuiva valget veini
2 värsket rosmariini ja tüümianioksa
1 loorberileht
2 nelki
(konts vana parmesani)
Gremolata jaoks punt peenelt hakitud peterselli, poole sidruni riivitud koor ja ca 3 küünt peeneks hakitud küüslauguküünt.
Kuumuta ahi 165 kraadini.
Maitsesta lihatükid soola ja pipraga ja pööra jahus.
Pruunista liha pannil võis ja õlis. Aseta taldrikule.
Samal pannil kuumuta sibulaid keskmisel kuumusel paar minutit. Lisa küüslauk, tükeldatud juurviljad ja kuumuta segades (ära pruunista).
Vala juuriljad haudepotti, aseta peale lihalõigud. Vala potti kuum puljong, vein, tomatid ja maitsetaimed. Sega sisse tomatipasta. Mõistlik oleks ürdid, nelk ja parmesan enne marli või musliini sisse panna ja korralikult kinnitada. Mina viskan küll kõik niisama potti ja pärast kougin lihtsalt välja. Siiani pole keegi veel kogemata rosmariinioksa alla neelanud.
Lase potisisu korraks pliidil keema ja aseta seejärel ahju. Lase haududa ca 2-2,5 tundi, kuni liha on pehme.
Puista peale gremolata ja serveeri kas koos traditsioonilise safranirisottoga või siis kartuli-pastinaagipüreega nagu meie.
