Ma arvan, et siinsetele lehekülgedele on viimasel ajal liigagi palju magusat sattunud ja oleks paras aeg seda mustrit pisut murda. Juba näiteks sellepärast, et tegelikult ei ole meil kodus iga päev söögiks kook. Vahel näiteks teen hoopis seda kana siin. Korraliku nime ei oska talle anda, sest ega see pole õieti frititud krõbekana, pole ka päris jaapanipärane katsu ega ka ehe šnitsel, vaid pigem midagi nende kõigi vahepealset. Fakt on aga see, et järele ei jää ühtegi tükki ega purupoegagi ja ükskord üritas seda laualt varastada isegi kass.
N.ö. “orientaalset šnitslit” võib valmistada nii fileest kui kintsulihast. Ma ise eelistan pigem viimast just maitse tõttu, aga ka seepärast, et kintsuliha on alati pisut koostööaltim kui filee. Midagi ei juhtu, kui see paar minutit kauem pannil on, samas kui rinnaliha sekunditega tallanahaks võib muutuda. Paneerimine muidugi pehmendab sellist järsku maandumist pisut ja tegelikult on see toit fileega valmistatult ka väga maitsev. Lihtsalt sisetunnet ja kella peab natuke rohkem jälgima. Mõlemad tükid tasub aga enne pannile panemist alati vähemalt pool tundi varem külmikust välja võtta, sest muidu ehmatab kana ennast pannil kangeks (naljaga öeldud aga tõsiselt mõeldud). Natuke õhulisem ja suurema puruga jaapanipärane panko riivsai on paljudes kauplustes tänapäeval müügil ja olgu igaks juhuks öeldud, et hariliku riivsaiaga oleks seda parem küll mitte asendada, sest see õige ja mõnus krõbedus on puhtalt panko teene. Aasiapärasema iseloomuga tšillimajoneesi valmistamiseks kasutan tavaliselt kas srirachat, mis on taipärane tšillikaste või Koreast pärit gochujangi fermenteeritud tšillipastat, mis on natuke maisema nüansiga eriti umamine pasta. Mõlemad võivad olenevalt tootjast olla päris äkilised, nii et tšillihirmu korral tuleb väike ettevaatus kasuks. Varieerimine ei ole muidugi keelatud ja seepärast sobib kastmesse ka adžika, kui hoopis seda juhtub kapis olema või siis kasuta lihtsalt laimimahlaga maitsestatud majoneesi.
Loodan, et maitseb! Toredat nädalavahetust ning tantsige siis ikka jalad valusaks ja laulge hääled seksikalt kähedaks. Isegi siis kui peole ei lähe.
KOOSTISOSAD
- 4 kanafiled (või kondi ja nahata kintsuliha)
- 1 hakitud küüslauguküüs (või u 1tl küüslugupulbrit)
- 1 sl riivitud värsket ingverit (või 1 tl jahvatatud ingverit)
- 1 sl sojakastet (või magusat sojakastet e ketjap manis'i)
- 1 sl riisiäädikat
- 1 sl worcesteri kastet
- 1 muna
- u 2 dl pankot ehk jaapanipärast riivsaia
- õli praadimiseks
- Tšillimajonees:
- 1 dl majoneesi
- 1 sl srirachat või gochujangi tšillipastat
- 1 sl sojakastet
- sorts laimimahla
JUHISED
Aseta kanalihatükid ükshaaval kahe toidukile vahele ja tao lihahaamriga lapikuks. Sega kausis kokku ingver, küüslauk, soja, äädikas ja worcesteri kaste, lisa kana ja hõõru korralikult liha marinaadiga kokku. Kata toidukilega ja lase vähemalt pool tundi toatemperatuuril maitsestuda. Võid hoida aga ka külmkapis kasvõi kuni järgmise päevani.
Vala ühte kaussi panko, teise lahti klopitud ja kergelt soolaga maitsestatud muna. Eemalda kanatükkidelt majapidamispaberi abil liigne marinaad ja pista kana algul munasegusse, seejärel pankosse. Edasi vala keskmisest kergelt kuumemale pannile julge sorts õli ja tõsta kana sellele särisema. Prae u 2 minutit kummaltki poolt, kuni kana on kena ja kuldpruun. Tee sama teiste tükkidega. Lõpetuseks tõsta “šnitslid” küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ja kuumuta 200-kraadises ahjus veel 5-8 minutit (fileesid vähem, kintsuliha julgemalt).
Serveeri värske salati ja kurgiga ning kõrvale keeruta majoneesist, tšilli- ja sojakastmest ning laimimahlast kokku kaste. Ürtidest sobib ühtviisi hästi selle komplekti juurde nii roheline sibul, murulauk kui koriander.
2 kommentaari
Mõnus krõbe ja maitsekas kana-amps! Tegin nad sel korral veidi väiksemas formaadis, laiemate ribadena. Seetõttu ahju pistmisest loobusin, küpsesid kenasti pannil valmis. Järgmiseks korraks tekkis idee lisada veelgi Aasia hõngu seesamiseemnetega paneeringus ja tilga seesamiõliga marinaadis worcesteri asemel. Sööjad tänavad retsepti eest! 🙂
Väga hea mõte seda väiksemate ampsudena valmistada! Proovin vist ise ka järgmisel korral nii teha. Ja seesamiõli sobib retsepti väga hästi minu meelest ka! Aitäh vastu ja tervitused! 🙂