Kanapugusid või siis õigemini kana lihasmagusid keedeti meie peres kunagi nõuka-ajal koertele nagu ka muid soodsa hinnaga “delikatesse”: kanakaelu, veisesüdameid jms. Juba siis sai osa nendest kutsade kurva pilgu saatel salaja potist ära söödud, aga lõunalauale need kummalised lihalaadsed siiski miskipärast ei jõudnud. Tänaseks päevaks on küll üht koma teist muutunud, kuid võrreldes muu lihakaubaga, on pugud-kaelad-südamed ikka hea hinnaga ning õnneks ei ole väga paljud neid ikka veel enda jaoks avastanud. Mõne jaoks õnneks, ülejäänute jaoks kahjuks, sest tegu on tõeliselt maitsva ja mitmekülgselt kasutatava kraamiga.
Seekordse pastakastme olen mugandanud jälle siit (lohutan ennast sellega, et isegi kui terve raamatu toidud siia üles peaksin märkama, olen kõiki neid ikka miskitpidi rohkem või vähem endale käepärasemaks muutnud ja päris ümbertrükk ehk ikka pole). Kastet saab veelgi täiustada, kui poole pugude kogusest kanasüdametega asendada. Teadagi ei ole aga soovitav enne eine lõppu konservatiivsemale sööjaskonnale mainida, millest too maitsev roog valmistatud on. 😉
Vaja läheb:
500g kana lihaspugusid (ja südameid)
oliiviõli
3 dl hakitud värskeid seeni (kukeseen, puravik, portobello, šampinjonid sobivad ka )
1 porgand, jämedalt riivitud
1 varsseller, peenelt hakitud
1 sibul, peenelt hakitud
paar viilu toorsuitsupeekonit
2 küüslauguküünt
400g purustatud konservtomateid
loorberileht
tšillihelbeid või natuke kuivatatud tšillit
u 1,5 dl tummisemat punast veini (Syrah või Cabernet Sauvignon näiteks)
peterselli
soola, suhkrut, veidi tomatipastat
Lisaks:
u 500g pastat (mul oli spinatiga tagliatelle)
parmesani
Pese ja kuivata pugud ning eemalda hõbedane kelme. Kui kasutad südameid, siis lõika need lahti ja eemalda kõik tombud ja torukesed, mis silma hakkavad. Haki peeneks.
Kuumuta pann, lisa julgelt oliiviõli ja mõne minuti pärast kanatükid. Prae segades kuni tükid hakkavad kergelt jumet võtma.
Lisa sibulad ja peekon ning siis väikese vahega seened, küüslauk ja porgand-seller. Lisa pisut soola ja lase kaane all vaiksel tulel u 15 minutit haududa, vahepeal paar korda segades.
Lisa vein, tomatid, loorber ja tšilli ning hauta veel u 45 minutit vaiksel tulel kaane all.Lisa ka pisut tomatipastat ja näpuotsaga suhkrut veini ja tomati happesuse leevendamiseks. Maitse, kas kana on piisavalt pehme ja kas kaste vajab veel soola. Vajadusel lase veel natuke haududa või lisa soola.
Sega sisse hakitud petersell, aga jäta natuke ka valmis toidule peale raputamiseks. Võid lisada ka veel pisut õli. Lase nüüd ilma kaaneta vaikselt podiseda ja sega järjepidevalt, et liigne vedelik aurustuks. Kui konsistents on õige (ca 15 minuti pärast), võta pann tulelt. Kaste peaks olema suht tihe, läikiv ja magusamapoolse kuid siiski pisut hapuka maitsega.
Keeda pasta rohkes vees, nii et see oleks kenasti al dente. Kurna ja serveeri koos kastmega. Peale raputa hakitud peterselli ja parmesani.
4 kommentaari
Meil oli eile puguhautis:) Tegelikult ma ei saagi aru, miks neid pugudeks kutsutakse. Pugu on tegelikult täiesti mittesöödav osa kanast. Niiet siis lihasmaohautis:D
Katsetan sinu retsepti ka kindlasti läbi, mulle need lihased maitsevad.
Just! Lihasmagu oli see sõna – mul kummitas miskipärast lihaspugu.:) Aitäh, Ilse, tekstis ka nüüd väike korrektuur tehtud. Lihasmaohautis kõlab muidugi, khm huvitavalt…:) Aga täitsa ilma naljata tahaks ka teada kuidas sina seda teed.
No rõõm kuulda, et rupskiklubi ikka parajalt arvukas on. Veidi aega tagasi avastasin, et Prismades on ka suitsutatud pugud olemas. Mõnus amps on nüüd rohkem kui korra külmkappi sattunud. Pugupasta oleks ka kindlasti väga teema!
Oi need suitsutatud pugud kõlavad küll hästi ja maitsevad ilmselt samamoodi! Aitäh vihje eest, Tuuli, eks siis poes kohtume!:) Kahtlustan kusjuures, et rupskiklubi on praeguseks juba tunduvalt arvukam kui mõned aastad tagasi, sest nüüd kohtab kauplustes juba päris tihti täiesti värskeid ja külmutamata südameid-pugusid. Varem pidi neid ainult sügavkülmast otsima.