Nojah, tegelikult tegin vabariigi sünnipäevalauale ikka torti ka. Ausalt öelda isegi ei usu, et oma olematu büdžeti ja jääkidest koosneva külmkapiga üldse laua looka sain. Aga kui mees mõista annab, et naine toidule liialt kulutab (!), siis tasub jääda tagasihoidlikuks, vähemalt korrakski. Siinkohal jätan muidugi sündsalt mainimata, et kedagi kodanikku olla nähtud Sadamaturul isiklikuks tarbeks kahte kilo kohupiimakreemi ja kolme saia kärru ladumas, sest see oleks ilmselgelt alatu laim. Õnneks oli kodune külmkapp armuline ja andis mulle pooliku veinipudeli, natuke kõrvitsat, sügavkülmast kitse ja veel nipet-näpet siit-sealt. Nii et pähkline kõrvitsagratään kitsejuustuga, düšesskartulid ja ürdine kitseke punaveinis kõlavad selle tausta kohta üpris kenasti, tuleb endalegi tunnistada.
Torti tegin aga kaerahelvestest. Proua Ida Savi raamatust leidsin miski päris põneva olemisega põhja, valge šokolaadi glasuur tuli ka raamaturiiulist ja jõhvikad-kohupiim vahekihiks. Võib muidugi vaielda teemal, kas põhi oleks pidanud rohkem kerkima või mitte, kuid las ta olla. Võib-olla ei pidanudki, sest tekstuur jäi tegelikult täitsa korralik.Välja tuli igatahes üks kodumaine tort, mida hindasid üllatuslikult ka magusat mitte liigselt kummardavad persoonid.
Vaja läheb:
Põhi
3 muna
150g suhkrut
(3spl kuuma vett)
70g jahu
80g väheses võis praetud kaerahelbeid
1 spl vaniljesuhkrut
Vahekiht
250g kohupiima
1,5 dl vahukoort
4-5 spl suhkrut
1 tl vaniljesuhkrut
Jõhvikapüreed (u 200g jõhvikaid püreestada 70g suhkruga või maitse järgi) või jõhvikamoosi
Kate
100g valget šokolaadi
200g toorjuustu (toatemperatuuril)
30g võid (toatemperatuuril)
1 spl hapukoort
Jõhvikaid, kaerahelbeid, suhkrut
Vahusta munakollased poole suhkrukogusega. Nüüd ütleb retsept, et tuleks lisada 3 spl kuuma vett ja veel natuke kloppida (tegin tolle triki ära, aga väga aru ei saanud, miks seda vaja oli. Munakollaste kogus tundus küll pisut suurenevat, kuid järgmisel korral proovin ilmselt ilma veeta ja vaatan, mis siis saab).
Vahusta munavalged ja lisa järk-järgult ülejäänud suhkur, kuni vaht on läikiv ja kausist välja ei kuku.
Sega omavahel jahu, vaniljesuhkur ja praetud kaerahelbed ning lisa munavalgevahuga vaheldumisi ja ettevaatlikult segades munakollastele.
Vala tainas võiga määritud ja jahu või riivsaiaga üle puistatud vormi (mul oli 24 cm läbimõõduga)ja küpseta 180 kraadi juures ca 30 minutit. Jahuta ja lõika kaheks seibiks.
Vahekihi jaoks vahusta koor suhkruga ja sega kohupiima hulka. Maitse ka, võib-olla peaks olema magusam.
Määri mõlemad koogiseibid jõhvikapüree või -moosiga, kata alumine pool kohupiimaseguga ja tõsta teine peale.
Valge šokolaadi – toorjuustukatte jaoks sulata šokolaad vesivannil ja lase pisut jahtuda. Mikserda kokku toorjuust, või ja hapukoor ning vala segades hulka šokolaad. Määri spaatli või sakkideta noaga koogile ja lase külmkapis nüüd vähemalt mõned tunnid seista.
Kaunista jõhvikate, kuivatatud rukkilille ja karamelliseeritud kaerahelvestega. Selleks kuumuta segades peotäis kaerahelbeid koos 1-2 spl suhkruga pannil niikaua kuni kaerahelbed on kuldsed ja karamellikihiga kaetud. Jahuta küpsetuspaberil ja pudista koogile.
11 kommentaari
see kook on nii ilus, et mai tea kas raatsikski syya sellist! no koige lopuks vist ikka raatsiks, aga esialgu paris kaua ikka vaataks niisama ka. meie peres sellist asja no kunagi ei esine, nii et suur aplaus britile!
Hii, kaks kilo kohupiimakreemi ja kolm saia sõi üksinda ära?? :))) Aga jah, Britt, tundub et kodumaa vajab hädasti koolitatud kokanaisi. Ei tea, kas tuleb see nüüd koolist või kevadest, aga kohe uut hoogu on sees.. No poolikust veinist ja natukesest kõrvitsast selline célébration teha. Ahjaa, seda raamaturiiulit tahaks küll kunagi näha.
Mis asi see büdžeti on?
Jeerum, jälle niiiii peen kõik, Britt Sina ei väsi üllatamast 😉
No mis peen! Kaerahelbetort ju… 🙂
Kairi, kniks aplausi eest muidugi, aga tegelikult on näiteks siin terve foorumitäis torte, kes seda ilmselt veel rohkem väärivad.:) http://www.nami-nami.ee/foorum/viewtopic.php?id=3530&p=1
Marju, hoog on sees sellepärast, et jälle blogida saan – eelmise kompuutri trükkisin juba ribadeks. :)Kool on aga tegelikult uskumatult palju häid ideid juurde andnud küll. Eriti selles osas, kuidas lihtsa vaevaga käepärastest toiduainetest midagi maitsvat valmistada. Iseseisvalt ei tuleks ilmselt poolte asjade pealegi või siis suhtuks nendesse kerge skepsisega ja ei proovikski. Raamaturiiuleid on siinsetes ringkondades vägevamaidki, minu oma saab lihtsalt viimasel ajal rohkem vatti kui muidu. 🙂
Triin – ega see "büdžett" ilmselt Eesti Keele Instituudi heakskiitu ei pälviks, mõtlesin sellega eelarvet ja püüdsin olla lihtsalt loominguline. 🙂
Loomingulisus on muljet avaldav, tort super, nojah ka see on imeline, kui samal ajal suudad kompuutri ribadeks trükkida:) Vägev, ära seda uut nüüd väga hellita:)
Aitäh, Piret! Õnneks see uus raal ei aima veel, mis rasket elu ta tundma saab hakkama.:))
minu meelest võib isiklikus blogis loomingulisi keeleuuendusi endale lubada küll, ehkki ma muidu olen ka väga puhta ja korrektse eesti keele pooldaja.
Jäi juba eelmisel nädalal see tort silma. Eile tõin purgitäie vesihoidises jõhvikaid keldrist ning muu maitsva hulgas mõtlesin ka seda torti teha. Ja tegingi. Ja maitses kohutavalt hästi! Kutsusin ka naabrid külla torti sööma (siis ei pea vaid ise kuhjuvate kumerustega võitlema :P) ning ka nemad olid väga rahul! See tort läheb kindlasti peagi kordamisele!
No mina olen küll nüüd lausa topelt rõõmus! Suur tänu heade sõnade eest,Põnnidega. Olen kusjuures ise ka sama meelt, et mingit osa potentsiaalsetest kumerustest tuleb alati sõprade-sugulastega jagada, eriti nende kõhnematega. :))