Olgu öeldud, et olen alati kadestanud inimesi, kellel õnnestub mingi imelise nipiga küpsetada perfektseid muffineid. Selliseid, mis oleksid kenasti kerkinud, mahlased ja oma põhikoostisaine nime väärt (ehk siis nt. mustikamuffin mitte ühe pooliku marja vaid ikka peotäie mustikatega).Endal on selle küpsetamisega nii ja naa, vahel on õnnestunud, vahel jälle mitte niivõrd. Tegu on aga vast viimase aja ühe universaalseima küpsetisega, mille retsept tagataskus olla võiks, et teinekord ootamatutele külalistele midagi varrukast visata või külakostiks kaasa pakkida – kasvõi näiteks sel pühapäeval ema juurde minnes.
Kiire küsitlus toidutemaatikasse mõistusega suhtuvate lähikondlaste hulgas näitab, et enamik kiidavad Vilma pulbrilist muffinisegu. Ei saa siinkohal kahjuks kaasa rääkida, sest ei ole seda moodust ise kunagi kasutanud. Laita aga ei või samuti, sest kuigi küpsetamiseks vajalikud põhikomponendid igas kapis ilmselt olemas on, ei ole neid kuigi lihtne just selles õiges vahekorras kokku miksida. Seda tean minagi. Pealegi mängib mugavus siin kindlasti oma osa, sest kõik inimesed ei ole tõenäoliselt sündinud selleks, et köögis hullumiseni möllata.Siinkohal jagangi hiljuti avastatud, lihtsat ja kahes versioonis muffiniretsepti, mis võiks julgustada skeptikuid ehk vahel ka ise tainast kokku segama. Kas või proovimise pärast.Olen muide märganud ka magusat mitte väga kõrgelt hindavaid meesterahvaid kätt kolmanda ja neljandagi koogi järele sirutamas, mis on ilmselgelt ühe väärt retseptileiu indikaatoriks.*
Natuke muud mõningase ahjuukse kriuksutamise tagajärjel tekkinud muffininippi ka. Kui soovid küpsetisi, mis on kenasti üle vormi ääre kerkinud, siis ära tainaga koonerda ja pane seda ümbrisesse nii umbkaudu kolmveerandi ulatuses. Ja turbokiirusel kerkinud, pealt koonusekujulisi väikeseid vulkaane meenutavad muffinid saad, kui küpsetad neid algatuseks pisut kõrgema temperatuuri juures (200c on selleks piisav), mida võid peale poolt küpsemisaega vajadusel alandada. Kõrgem temperatuur küpsetab koogid pealt kiiremini, mille kerkiv sisu siis hiljem kenasti koonusekujuliselt murendab. Eeskujuliku ja sileda väljanägemisega muffinid saad aga 180 ahjukraadi juures. Head küpsetamist!
MUFFINID SÕSTRATE JA MARTSIPANIGA
( u 12tk või mõni peale)
Vaja läheb:
250g jahu
2tl küpsetuspulbrit
näpuotsaga soola
130g suhkrut
2 muna
250ml hapukoort või maitsestamata jogurtit
80ml toiduõli (mahedamaitselist, nt.rapsiõli)
1tl vanilliekstrakti või 1 vanillisuhkrut
200g külmutatud (või värskeid) punaseid ja musti sõstraid
180g martsipani (mandlimassist,kergelt külmutatud ja seejärel riivitud )
0,5 laimi riivitud koor
Kuumuta ahi 180 kraadini.
Sõelu jahu ja küpsetuspulber kaussi, lisa suhkur ja tiba soola.
Teises kausis sega kokku muna, hapukoor või jogurt, õli, laimikoor ja vanilliekstrakt. Klopi kergelt läbi ja lisa segades jahusegule. Kui tainas jääb liiga tahke, lisa sorts piima või veel paar sl hapukoort.
Lisa marjad ja martsipan ning sega veel ettevaatlikult, et sisu ühtlaselt jaotuks.
Täida muffinivorm muffinipaberitega ja tõsta tainas vormidesse.
Küpseta ca 25-30 minutit.
MUFFINID RABARBRI JA VALGE ŠOKOLAADIGA
Rabarbrise muffini tarbeks jäta kõik samaks, kuid asenda sõstrad pestud, aga koorimata, tükeldatud 240g rabarbriga ning martsipan 200g tükeldatud valge šokolaadiga. Laimi asemel kasuta
poole apelsini riivitud koort, see sobib hapuka rabarbri ja magusa šokolaadiga väga kenasti.
__________________________________
*) Baasretsept on mugandatud Donna Hay 2012 aasta kevadnumbrist