Kuigi võõrapärased road tunduvad mulle hooti põnevamad ei saa salata, et kodusel retrotoidul on omad võlud. Tihti venib mu toiduplaanide nimekiri ikka päris pikaks, suuresti olenevalt kõikvõimalikest mõjutajatest nagu kokaraamaturiiul, kodust väljaspool söödud toit, blogid, Netflix, podcastid, sõbra eelmise päeva lõunamuljed ja nii edasi. Õnneks ei lase aga kodused kummalisi toite pungil täis inimistusse päris ära eksida ja tuletavad järjekindlalt meelde ka kapsahautist, mannavahtu ja otse loomulikult frikadellisuppi. Selline juurte juurde tagasi hüppamine on tegelikult väga tervistav (ja maitsev ka muidugi) ning tuletab meelde neid ütlusi, kuidas rohi tundub teisel pool aeda rohelisem ja muud säärast. Eks see nähtus kehtibki ka teistpidi – kodusemate toitude aiapool on peale suuremat köögis toimunud eksootikapuhangut vägagi roheline.
Kuigi mul pole ka klassikalise frikadellisupi vastu midagi, siis meil kipub see viimastel aastatel valmima miskipärast just kas kana- või kalkunihakklihast ning kiire valmistamise tõttu õige kergeks jääva leeme asemel läheb käiku eelnevalt valmis keedetud puljong, kus maitset natuke rohkem sees. Tegelikult päris palju rohkem, sest ilma puljongita valmistatud frikadellisupp meil enam hästi kaubaks ei lähegi. Täiesti mõistliku koduse kanapuljongi saab valmis üldiselt peale 40 minutilist keetmist, kuid vahel tuleb ka ette, et lasen puljongipotil köögis vaikselt mulksuda pea terve pühapäeva (see pole tegelikult ju raske, sest pott toimetab pliidil täitsa omaette). Peale kurnamist jahutan, eemaldan rasva ja jagan portsjoniteks ning sealt edasi rändab see juba edasiseks kasutuseks osaliselt külmkappi ja suures osas sügavkülma. Nii on mingi puljongitagala alati olemas. Ideaalis. Tegelikkus ei pruugi muidugi alati nii roosiline olla, sest tihti on seda va puljongit tarvis kohe ja just siis kui kõik karbid kaunilt jääs või äsja otsa saanud, sest eks seda kulub ka mujale kui ainult frikadellisupi sisse. Ja kuigi köögiviljapuljongi saaks valmis ka kiiremini, pole sedagi aega alati varnast võtta ja puljongiabi tuleb mujalt otsida. Siinses retseptis kasutasin ka suuresti seepärast Food Stuudio kanapuljongit, mis on mind päris mitmel korral hädast välja aidanud.
Köögivilju supi sees võib vabalt varieerida vastavalt sellele, mida kapis leidub. Ühtviisi hästi sobib siia nii pastinaak, rohelised oad, seened vms. Mina armastan üldse paljudesse toitudesse toppida sellerit, aga annan endale aru, et paljudele see ei meeldi. Jäta soovi korral välja või asenda millegi muuga. Frikadellide praadimine ei ole ka muidugi kohustuslik, aga meile meeldib nii lihtsalt rohkem ja supivedelik jääb nii samuti pisut selgem.
KOOSTISOSAD
- 1 porgand
- 2 kartulit
- 5 cm pikkune jupp porrut
- 1 sellerivars
- 100 g suvikõrvitsat
- 1 dl herneid (külmutatud)
- 750 ml kanapuljongit
- 1 sl hakitud värsket maitserohelist (till, petersell)
- Frikadellid:
- 300 g hakitud kalkuni kintsuliha
- 1 muna
- 0,5 küüslauguküünt
- 1 sl riisijahu
- 1 sl hakitud värsket maitserohelist (till, petersell)
- 1 tl meresoola
- pisut õli
JUHISED
Sega frikadellide valmistamiseks kokku hakkliha, hakitud küüslauk, maitseroheline, muna ja jahu ning maitsesta segu soolaga. Veereta märgade käte vahel valmis väikesed lihapallid ja jäta ootele. Pese ja viiluta porru, porgand ning seller ja tükelda kartul ning suvikõrvits. Kuumuta poti põhjas paar supilusikatäit puljongit või väike sorts õli ja kuumuta selles kõiki köögivilju peale herneste ja suvikõrvitsa nii paari minuti jagu. Vala peale puljong ja keeda u 15 minutit, kuni porgand on pehmenenud. Samal ajal kuumuta pannil pisut õli ja pruunista hakklihapalle keskmisel kuumusel paari minuti jagu. Lisa supile kergelt pruunistatud frikadellid, suvikõrvits ja herned ja keeda suppi veel u 5 minutit. Lisa lõpuks veel maitseroheline ja serveeri.
Postituse koostööpartner on FS Goods.