Vist üks kuulsamaid torte terves maailmas on Sacher. Kuulus eelkõige oma maitse poolest, kuid alahinnata ei tasu ka värvikat ajalugu, mis maitseomadusi omaltpoolt veel millegi seletamatuga täiendab. Järgneb ajalooline heietus…
Sacheri tordi mõtles välja tollal (1832) vaid 16-aastane Franz Sacher, kes töötas krahv Metternichi köögis õpipoisina. Krahv soovis spetsiaalselt tema külalistele väljamõeldud magustoitu ja andis vastutusrikka ülesande tegelikult oma peakokale, viimane oli aga haigestunud ja delegeeris kohustuse edasi Sacherile. Kook oli tõeline hitt, ilmselt paljuski ka seepärast, et šokolaad ise tollal päris uus nähtus oli. Igatahes sai tegu olema kuulsa ja salastatud retseptiga, mille Franz oma pojale Eduardile edasi pärandas. Eduard töötas Demeli pagariäris, mis oli üldse üks esimesi taoliseid Viinis. Seal täiustas ta retsepti veelgi ja võttis tordi kaasa Sacher hotelli, mille tegus noormees asutas aastal 1876. 1880.aastal abiellus Eduard meisterlihuniku Fuchsi tütre Annaga, Viinis leidis see tähtis liit muide kõlapinda kui Sacheri ja Tafelspitzi pulm. Peale seda sai Annast hotelli perenaine ja seda tööd tegi ta suure hoolega ka peale oma mehe surma. Kui Anna enda eluküünal kustus, tabasid hotelli ka suuremat sorti raskused, nii et see lõpuks hoopistükkis maha müüdi. Siis läksidki asjalood segaseks, sest torti tahtsid nüüd müüa nii Demel kui ka Sacheri hotell. Mõlemad väitsid, et just neil see õigus on ja nii sai alguse tervelt 7 aastat kestnud kohtusõda. Tulemuseks on nüüd see, et Demeli kohvik võib kasutada tordil märget “Eduard-Sacher-Torte”, kuna Eduardi poeg (kelle nimi oli ka kusjuures Eduard) selle õiguse kohvikule ise andis. Hotell Sacher kasutab märget “Original Sacher Torte”. Erinevaid raamatuid lapates tundub aga siiski sedamoodi, et kõige originaalsem sachertorte asub ikka Viini Demeli kohvikus. Nigel Slater nimetab Demelit lausa kookide Manolo Blahnikuks. Kookidel olevat väike vahe sees ka, nimelt, kui Demel kasutab aprikoosimoosi vaid šokolaadise glasuurkihi all, siis Hotel Sacher’is on moos tordi vahekihiks. Ah jaa, Sacheri tordil on sünnipäev tulemas 5.detsembril, mil ta saab nüüdseks juba 179 aastaseks! Nii, et siis lusikas pihku kohe kindlasti.
Täiesti võimalik on muidugi püüda aukartusest mitte väga väriseda ja üks kodukootud Sacher ise valmis meisterdada. Eriti, kui juhtumisi on sünnipäev kallil Sacheritordilembesel sõbrannal. Retsept pärineb jälle Välimäki Mummolast ja on tegelikult täpselt nii lihtne kui see tundub. Juurde tuleks traditsioone järgides pakkuda ka vahustatud 35% koort, ilma suhkruta.
Vaja läheb:
Tainas
4 muna
2dl suhkrut
200g sulatatud võid
200g tumedat šokolaadi
2 1/2 dl jahu
1 tl küpsetuspulbrit
Immutamiseks
1dl vett
2spl suhkrut
tumedat rummi südametunnistuse järgi või siis musta kohvi
Vahele
aprikoosimoosi (mina tegin suvel ise sellist ja kasutasin siinkohal rõõmsasti, kuid poest saab ka)
Glasuur
200g tumedat šokolaadi
1tl võid
1dl 10% koort
(Kaunistuseks šokolaadisüdameid)
Kuumuta ahi 175 kraadini.
Mikserda munad ja suhkur tugevaks vahuks. Sulata või ja šokolaad vesivannil, ja lisa ettevaatlikult segades munavahule.
Sega küpsetuspulber jahu hulka ja lisa see kõik segades tainale.
Vala tainas hoolikalt võiga määritud ja jahuga üle puistatud koogivormi.Mul oli 28 cm läbimõõduga küllalti suur vorm, kuid vabalt oleks saanud kasutada ka väiksemat (23 või 26cm, st. ruumi jäi üle kõvasti).
Lase ahjus küpseda ca 1 tund, või niikaua, kuni kook tundub tikuga keskmist osa torkides küps.
Lase koogil ca 10 minutit jahtuda, siis pööra see jahutusrestile.
Jahtunud kook lõika kolmeks või äärmisel juhul kaheks.
Niisuta kõiki kihte kokkusegatud immutusvedelikuga (sega nii, et suhkur oleks ikka sulanud).
Nüüd kata kihid aprikoosimoosiga ja lao kenasti üksteise otsa.
Glasuuri valmistamiseks sulata šokolaad, lisa või ja koor. Sega kokku ja vala koogile spaatliga ühtlaselt laiali ajades. Soovi korral aseta veel pehmele glasuurile kohe ka mõned šokolaadisüdamed. Jahuta ja serveeri.
9 kommentaari
Ohoo, oleks ma seda enne teadnud, oleks oma kallikesele Eduardile ikka Sacheri teinud ühe-aastaseks peoks!
Marju, palju-palju õnne Sulle ja sellele väikesele punapäisele härrale! Õnneks oli see alles esimene sünnipäev ja neid Sachereid jõuab teha veel küll ja küll.
Meil on ka sama retsepti järgi kook juba mitu aastat kasutusel ja minu tütre suur lemmik. Tõsi,klassikast oleme läinud pisut kõrvalteid uitama ja aprikoosimoosi asemel püreeritud banaani kasutama hakanud. See siin on küll ilus ja ahvatlev, Britt!
Aitäh Britt! Kas legend näeb ette, et peab punapea olema? Mul on muidu blond. Ja muidugi seda ka, et pole eales niipalju kooke teinud kui peale seda kui ma bloginduses kaasa lööma hakkasin, ahvatlusi on silmapiiril lihtsalt nii palju! Tuleb lapse teisel eluaastal ilmselt ka ikka igat kuud tähistada ja kõik need Sinu koogid Britt järgi proovida. Senised on ikka väga maitsvad olnud.
Piret, aitäh Sulle ja selle banaaaniga versiooni proovin kindlasti ka järele, kõlab igatahes väga hästi!
Marju, väga vabandan, aga no piltide järgi on mul see punapea ettekujutus kuidagi tekkinud. Eks peab ikka reaalelus härra ka ära nägema, siis selliseid apse enam ei juhtu.:))
huvitav kellele Sa selle tordi tegid? või see ongi selline tavapärane magustoit teie peres?
Grete, pühapäevahommikuti, kui iga teine pere sööb parajasti pannkooke, on meie laual värske ja aurav Sacher, aprikoosimoosiga! :)) Tegelikult sai kook tehtud ikka Kairele sünnipäevaks, see on nimelt ta suur lemmik.
tänkkgaad! ma niigi tunnen end Sinu kõrval sellise vaese mehe kööginaisena 🙂 ja siis veel oleks old laksaki üks "tavaline sacheripäev" inmaifeiss!
gretekene, me kõik ootame uusi pistaatsiasnäkke! no millal saab kord juba nüüd uusi jutte? 🙂