Nii kaugele kui mäletan, on sõstrad tundunud mulle ühed parajad tüütused – nende sunniviisilise korjamise asemel oleksin suutnud vähemalt kümmekond mõistlikumat tegevust välja mõelda ning hapukaid marju väga palju süüa ka ei saanud – selles edetabelis troonisid vaarikad kindlalt esikohal.
Lühidalt, olin üpris veendunud, et sõstardest mõttetumaid marju on raske leida.
Sõstrapõlgus sai aga kiire lõpu, kui ühel järjekordsel suvepäeval, mida maal vanaema juures ringi silgates sisustasin, saabus tädi Salme, kes oli kaasa võtnud omatehtud koogi. Punaste sõstardega, kuigi tegelikult pidavat see olema hoopis õunakook, nii seletas külaline. Kuigi olin kahtlustav, polnud ma ometi säärast üllitist varem näinud – ühtaegu kerge ja õhuline, kuid kindlalt koos püsiv rubiinpunaste täppidega plaaditäis nägi minu jaoks välja nagu ilmaime. Koogist pole pealegi sobilik ära öelda, seda teadis igaüks. Kui olin lõpetanud viienda tükiga, kergitas vanaema kulmu ning asus kähku külalise dikteerimisel retsepti üles kirjutama.
Mõnikümmend aastat hiljem samasse kohta sattudes on kõik samasugune nagu siis. Isegi lõhnab samamoodi. Puudu on ainult aias askeldav vanaema. Kui nõudesahtli lahti tõmban, et oma lastele omleti söömiseks kahvlid haarata, märkan koltunud paberitükki, millele on midagi kritseldatud.
SÕSTRA-BESEEKOOK
Olen retsepti õige pisut mugandanud, sest piima ja vahukoore segu, mida läheb tarvis vaid mõned supilusikatäied, on meie külmkapis harvem külaline ning asendasin selle hoopis hapukoorega. Kogusest jahub suure, ca 35x40cm suuruse ahjuplaadi jaoks.
150g võid, toatemperatuuril pehmenenud
100g suhkrut
5 munakollast
1dl hapukoort
220g jahu
3sl kartulitärklist
1tl küpsetuspulbrit
Kate:
5 munavalget
500g punaseid sõstraid
200g suhkrut
Vahusta või suhkruga, lisa munad, hapukoor ja omavahel kokku segatud jahu, küpsetuspulber ja tärklis. Tee käed kraani all märjaks ja aja tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadil laiali. Küpseta 180 kraadi juures u 15 minutit, kuni koogipõhi hakkab jumet võtma.
Kuni kook küpseb, vahusta munavalged ja lisa järk-järgult suhkur, kuni vaht on tihke ja läikiv.Sega sõstrad ettevaatlikult munavahuga ja aja see eelküpsetatatud ahjuplaadil ühtlaselt laiali. Aseta küpsetusplaat jälle ahju ja keera teperatuur 150 kraadi peale. Küpseta kooki u 20-25 minutit, kuni besee on pealt kenasti krõbe ja pisut värvi muutnud. Lase koogil jahtuda ja serveeri – näiteks koos jäätisepalliga.
8 kommentaari
Võib-olla olen kuidagi emotsionaalselt kergesti mõjutatavas seisus, aga minu jaoks oli sissejuhatav osa nii liigutavalt kirjutatud, et tõmbas korraks silmad niiskeks 🙂
Aitäh, Kerttu! Igale kirjutajale on see vist üks suurimaid komplimene üldse. 🙂
See on tõesti väga ilus postitus, Britt. Ja no ma ei tea, nendel vanaemadel vist oli kõigil ühesugune käekiri….
Aitäh, Mari-Liis! Ma pole varem nii mõelnudki, aga tõepoolest – kõik need kokaraamatute vahelt leitud vanaemade-vanatädide retseptilipikud on päris sarnase näoga. Minu enda käekirja lugemiseks tuleb aga vist tulevikus küll mõni dešifreerija palgata.:))
Reedel oma vanaema sõstrapõõsas marju korjates mõtlesin veel sinu postituse peale ja muigasin omaette.. 🙂 Selle peale ei saanud ju ometi jätta kooki tegemata! Kiidan takka, et kook on kindlasti tegemist väärt!
Jessas, alles nüüd nägin Su kena kommentaari, Olga. Nii tore, et meeldis ja loodan, et sõstrakorjamine läks siis ikka võimalikult valutult. :))
Väga maitsev kooki oli 🙂 Aitäh retsepti eest!
Suur aitäh, Käthlin! 🙂